Kuidas tänavune aasta pääsusabale tuleb, saame peagi näha. Ühte Euroopa suurimat ja ilusamat liblikat on lihtne märgata ja ära tunda. Pääsusaba on võimalik näha mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Enamasti vähearvuline. Pääsusaba on kahtlemata meie kauneim päevaliblikas, kelle kohtamine on alati sündmuseks. Ta meenutab väliselt ja kommetelt troopilisi liike ning tema esimesed lähemad sugulased, nagu puriliblikas (Iphiclides podalirius), leiamegi Lõuna Euroopast. Puriliblikat on Eestis tabatud vaid ühel korral, 1936. aastal. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele, aeg-ajalt oma kaunitel tiibadel planeerides. Õitel peatub ta üpris sagedasti, imeb nektarit ja lehvitab oma uhkeid tiibu. Isaseid võib näha kindlal marsuudil edasi-tagasi patrullimas. Emane asetab munad mõne sarikalise, tavaliselt soo-piimaputke, värsketele lehtedele
Perekond ja liik: Papilio machaon SUURUS Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. PALJUNEMINE Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2- 24 nädalat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda kuuluvad puriliblikas (Iphiclides podalirius) ja liik Zerynthia polyxena. ESINEMINE Asustab suuremat osa Euroopa ja Aasia territooriumist, esineb samuti Jaapanis ja Aafrika põhjaosas. Meil üsna arvukas, võetud kaitse alla. KAITSE Kunagi oli pääsusaba rohkearvuline liik, ent paljudest kohtadest on intensiivne põllumajandustegevus, taimekaitsemürkide kasutamine ja umbrohutõrje ta välja tõrjunud. 8 3.2. Pildid Pääsusaba röövik
Perekond ja liik: Papilio machaon Suurus Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. Paljunemine Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2-24 nädalat. Lähisuguluses olevad liigid Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda kuuluvad puriliblikas (Iphiclides podalirius) ja liik Zerynthia polyxena. Esinemine Asustab suuremat osa Euroopa ja Aasia territooriumist, esineb samuti Jaapanis ja Aafrika põhjaosas. Meil üsna arvukas, võetud kaitse alla. Kaitse Kunagi oli pääsusaba rohkearvuline liik, ent paljudest kohtadest on intensiivne põllumajandustegevus, taimekaitsemürkide kasutamine ja umbrohutõrje ta välja tõrjunud.
annaabi.ee 
