ja paagaritoodetes. Taimedest sisaldab naatriumi kõige rohkem just maitsetaimed. Väga oluline naatriumiallikas on ka naatriumirikas.pudelivesi. Naatriumi ohutu päevase tarbimise ülempiir on 20-30 g. Halvimal juhul võib liigne tarbimine põhjustada maovähki, insulti, osadel hüpertoonia teket, aga ka jalgade ja näo turseid, kaaliumi liigset eritust uriiniga. Naatriumi mõju vererõhu tõusule: a)liigne naatrium häirib rakkude ioontasakaalu b)naatriumi seob verevahetusel verega liigselt vett. Naatriumi puudujääk võib tekkida kehavedelike kaotamise tagajärjel, näiteks rohke higistamise korral kuid ka sooladevaese vee megatarbimise korral, näiteks allikavee. Naatriumi puuduse tunnused on kehakaalu langus, isutus aga ka näiteks oksendamine. Samuti võib tekkida puudujääk pikaajalise taimetoitluse tagajärjel.
· Jalgade ja näo turse (sest Na seob palju vett); kaaliumi ülemäärane eritumine (sest naatrium kontrollib seda). · Keedusool ja kõrgenenud vererõhk (hüpertoonia): ökogeneetilise olemusega seos vaid neil, kellel on pärilik eelsoodumus (geneetiline tundlikkus) hüpertoonia tekkeks, soodustab keedusoolaga liialdamine haiguse patogeneesi. Kõrge vererõhuga inimestel soovitada vähem soola tarbida. · Rakkudes ioontasakaalu häirimine (Ca liigsus ja vee kogunemine kudedesse). Kaalium. Rakkuline lokalisatsioon. Funktsioonid on sarnased Na funktsioonidele. RDA 1800...5000 mg. Allikad rosinad, aprikosed, virsikud, petersell, seller, koreega keedetud kartul, pähklid, teraviljad. Imendumine peensoles. Soodustab vit B ja magneesium, takistab alkohol. Defitsiidi kliinilised markerid · Ülemäärane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarvimine suurendab K väljutamist uriiniga, seda soodustab ka
reaktsioonid, toimuvad kõik biokeemilised reaktsioonid vesikeskkonnas. Rakus ja ka rakuvälises vesikeskkonnas esinevad ioonid nagu K+, Cl- ja Mg2+, aga ka paljud molekulid ja makromolekulid mis sisaldavad ioniseeritavaid gruppe. Nende ühendite käitumine biokeemilistes reaktsioonides ja protsessides on tihtipeale otseselt määratud nende kooseisus olevate ioniseeritavate gruppide ioniseerituse vormiga. Järgnevalt vaatamegi ioontasakaalu mõningaid aspekte keskendudes eeskätt happe-aluse vahelisele tasakaalule. Kogu järgnev jutt käib vesilahuste kohta. Happed ja alused: prootoni doonorid ja aktseptorid Brønstedi hapete ja aluste teooria järgi on happed ühendid, millel on kalduvus loovutada prootonit ja alused on ained, millel on kalduvus liita prootonit. Keemias on kasutuses veel üks üldisem happe-aluse teooria (Lewise teooria) kuid kuna biokeemias on enamik happeid ja aluseid
Selle tulemusena võivad moodustuda kovalentsed sidemed (200-400 kJ/mol). Haruldane. Tavalised on aga nõrgad interaktsioonid (VDW (2-4 kJ/mol), HB (10-30 kJ/mol), IB (20-40kJ/mol), dipool-dipool, tõukejõud). Lipiidid ravimi sihtmärgina Amfoteritsiin - seenhaiguste vastane preparaat, interakteerub membraaniga, rajades sellest läbi ulatuvad hüdrofiilsed tunnelid. Tsütoplasma voolab välja ja rakk hukub. Valinomütsiin (ionofoor) ja gramitsidiin A (kanali moodustaja) rikuvad ioontasakaalu. Suhkrud ja suhkrukonjugaadid ravimi sihtmärgina 2 Suhkrutel on oluline roll raku molekulaarse äratundmise, regulatsiooni ja kasvu protsessides, millega on seotud paljud haigusseisundid. Bakterid, viirused kasutavad raku pinnal asuvaid süsivesikuid, mis retseptoritena toimivad, peremeesraku äratundmiseks. Äratundmises ei osale vabad sahhariidid, vaid glükokonjugaadid - glükoproteiinid, proteoglükaanid, glükolipiidid. Suhkru osa sellest ulatub