(joonis 2.14) .............. 19 3.2. Iooniline side. (joonis 2.15) ..................................................................................... 19 3.2.1. Jõud ioonide vahel ioonpaaris (joonis 2.18). ................................................... 20 3.2.2. Ioonilise sideme energia (joonis 2.20) ............................................................. 21 3.2.3. Ioonide paiknemine ioonsetes tahketes ainetes (joonis 2.23). ....................... 22 3.2.4. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes materjalides (joonis 2.23) ....... 22 3.2.5. Elektroneutraalsus ioonsetes materjalides (joonis 2.23) ................................ 22 3.3. Kovalentne side (joonis 2.25) .................................................................................. 22 2 3.3.1
elektronpilvele ja vastupidi 11. Mis tõukejõudude tekke aluseks ioonilise sideme tekkel? ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 12. Mis määrab tasakaalse oleku ioonilises sidemes? tõuke- ja tõmbejõud saavad võrdseteks 13. Kuidas muutub ioonilise sideme energia ioonilise sideme tekkel? 14. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes tahketes kehades? Mis on koordinatsiooniarv? Ioonse sideme puhul võib väiksema iooni kordinatsiooniarvu arvutada kui maksimaalne suurte ioonide arv, mis mahuvad ümbritsema väiksemat nii, et nad oleksid väiksemaga otseses kontaktis. Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. Kordinatsiooniarvu (KA) võib iseloomustada raadiuste suhtega r/R, kus r on väiksema iooni raadius; R on suurema iooni raadius. 15. 16
Komposiitmaterjalid on kujundatud nii, et nad lõpptulemusena omavad mõlema komponendi parimaid omadused. 2.Nõrga sideme üldiseloomustus? Nõrga sideme juures ei toimu elektronide üleandmist ega jagamist sidet moodustavate aatomite vahel. 3.Millised on elektropositiivsed elemendid? Eelektropositiivsed elemendid on metallid, mis võivad keemilistes reaktsioonides anda ära elektrone ja moodustada positiivseid ioone ehk katioone. 4.Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes tahketes kehades? Ioonilistes materjalides on kõik positiivsed ioonid ümbritsetud võrdse arvu ligimate negatiivsete ioonidega kõigis kolmes suunas ja vastupidi. St et ioonide paiknemine kehas on märatud vaid geomeetria reeglitega. 5.Kirjelda vesiniksidet vees? Vesinikside tekib kui polaarne kovalentne side millest osa võtab vesiniku aatom asub koosmõju tugevalt elektronegatiivsete aatomitega O, N, F või Cl. Vesinikside on küllalt tugev vees ja jääs
Komposiitmaterjalid on kujundatud nii, et nad lõpptulemusena omavad mõlema komponendi parimad omadused. 2. Nõrga sideme üldiseloomustus? Nõrga sideme juures ei toimu elektronide üleandmist ega jagamist sidet moodustavate aatomite vahel. 3. Millised on elektropositiivsed elemendid? Elektropositiivsed elemendid on metallid, mis vôivad keemilistes reaktsioonides anda ära elektrone ja moodustada positiivseid ioone ehk katioone. 4. loonide geomeetriline paiknemine ioonsetes tahketes kehades? loonilistes materjalides on kõik positiivsed ioonid ümbritsetud võrdse arvu kõige lähemate negatiivsete ioonidega kõigis kolmes suunas ja vastupidi. St. Et ioonide paiknemine kehas on maaratud vaid geomeetria reeglitega. 5. Kirjelda vesiniksidet vees? Vesinikside tekib kui polaarne kovalentne side millest osa vôtab vesiniku aatom asub koosmôjju tugevalt elektronegatiivsete aatomitega 0, N, F või Cl. Vesinikside on küllalt tugev vees ja jääs. Vesiniksideme teke on
annaabi.ee 
