Tavalisemad alkoholsolvendid on metanool, etanool, isopropanool, nbutanool, isooktanool, metüülisobutüülkarbinool, isoamüülalkohol, isobutüülalkohol, tsükloheksanool, metüültsükloheksanool. Alkohole kasutatakse laialdaselt ka teiste kemikaalide, näiteks estrite tootmisel. Alkoholid on mitmekülgsete kasutusvõimalustega solvendid. Kuna nad on kergelt polaarsed on nad head üldsolvendid apolaarsetele süsivesinikele, polaarsetele orgaanilistele ühenditetele ja isegi ioonsetele ühenditele. Metanool on mürgine alkohol, mida kasutatakse peamiselt autoklaasipuhastusvedelikes, etanool ja isopropanool on puhastusvahendite, anitseptiliste lahuste, vedelseepide jm. koostises. Etanool ja isopropanool lahustuvad vees igas vahekorras. Bensüülalkohol on hea lahusti mõnedele orgaanilistele kiledele ja valgulistele jääkidele, bensüülalkoholi ja bensoehappe segu on samuti kasutusel solvent puhastamisel
ning apolaarseid orgaanilisi eluente. Sobib HILIC – hydrophilic interaction liquid chromatography, kus stats.faasi pinnal on õhuke vee kiht. Stats.faas on siin puhul polaarne, tsüano, või silikageel. Mittepolaarsetele – aromaatsed, halogeene või fluoori sisaldavad molekulid, alifaatsed molekulid. Mittepolaarsed eluendid on atseetonitriil, THF, heksaan ning stats.faasid C8, ja n-oktadetsüülsilüül. Pööratud faasi kolonn? Ioonsetele – Ioonvahetus. Laengutevahelised vastasmõjud analüüdi ja ioonide vahel, mis on seotud statsionaarsele faasile. Anioonkromatograafias on stats.faasil "+" laenguga amiinid, katioonkromatograasias "-" laenguga sulfoonhappe ja karboksüülhappe rühmad. Lahutamine pH muutmisega. Kõrgmolekulaarsetele – size-exclusion chromatography. Poori suurusest väiksemad molekulid elueeruvad hiljem, kuna liiguvad
soosivad vees lahustumist on näiteks karboksüül, karbonüül, hüdroksüül, amino, karbamoüül, sulfhüdrüül jne. Kui ained, mis sisaldavad intramolekulaarseid (molekulisiseseid) vesiniksidemeid vees lahustada, siis võivad osad (või kõik) intramolekulaarsed vesiniksidemed asenduda vesiniksidemetega veemolekulide osalusel. Kuid vees ei lahustu mitte ainult vesiniksidemete doonorid ja aktseptorid. Erinevalt enamikust orgaanilistest solventidest on vesi heaks lahustiks ioonsetele ühenditele. Näiteks söögisool NaCl, mis esineb tahkel kujul stabiilse ioonvõrega kristallina, lahustub vees hästi. Vastus peitub veemolekulide polaarsuses. Veemolekulide dipoolid interakteeruvad katioonide ja anioonidega põhjustades viimaste hüdraatumist. Hüdraatunud ioon on ümbritsetud veemolekulide kihtide poolt (hüdratatsiooni kihid) (joonis 3.3). Paljude ioonsete ühendite nagu NaCl vees lahustuvus on tagatud kahe faktori poolt. Esiteks on hüdratatsioonikihtide moodustumine
annaabi.ee 
