Elektrolüüt aine, mis lahuses (või sulas olekus) on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit. Dissotsiatsioonimäär näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine. Polaarne aine polaarsetest(dipoolsetest) molekulidest koosnev aine. Ioonilised aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine. Elektrolüüdi lahus ioone sisaldav lahus. Lahuse elektrijuhtivus on tingitud lahuses olevate ioonide suunalisest liikumisest elektriväljas. Hape liitaine, mis koosneb vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid. Happeline oksiid enamasti mittemetallioksiid, millele vastab kindel hapnikhape. Happeliseks oksiidiks nim. oksiidi, mille reageerimisel alustega tekivad sool ja vesi.
Mittepolaarne kovalentne side aatomeid siduv elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Esineb lihtainetes (H2, F2). Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine (CO2). Iooniline keemiline side ioonide vahel tekkiv keemiline side. Tekib vastandite vahel (metall - mittemetall). Näiteks: Na+Cl-. Iooniline aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine (Na+Cl-). ARVUTUSÜLESANDED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL n= m n= V = V n= N = m gaasidel = M M V0 22, 4 NA V 22, 4 n - moolide arv (mol ) m - mass ( g )
Mittepolaarne kovalentne side aatomeid siduv elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Esineb lihtainetes (H2, F2). Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine (CO2). Iooniline keemiline side ioonide vahel tekkiv keemiline side. Tekib vastandite vahel (metall - mittemetall). Näiteks: Na+Cl-. Iooniline aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine (Na+Cl-). ARVUTUSÜLESANDED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL n= m n= V = V n= N = m gaasidel = M M V0 22, 4 NA V 22, 4 n - moolide arv (mol ) m - mass ( g )
Mittepolaarne kovalentne side aatomeid siduv elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Esineb lihtainetes (H2, F2). Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine (CO2). Iooniline keemiline side ioonide vahel tekkiv keemiline side. Tekib vastandite vahel (metall mittemetall). Näiteks: Na + Cl . Iooniline aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine (Na + Cl ). ARVUTUSÜLESANDED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL m n= n= V = V n= N r = m æç gaasidel r = M ö M V0 22, 4 N A V è 22, 4 ÷ø n - moolide arv (mol )
annaabi.ee 
