hv=E1-E2. Oma postulaatidega lahendas N.Bohr joonspektrite tekkemehhanismi selgitamise probleemid. 6) Elektronegatiivsus ja selle seos ioonsidemetega Ühe aatomi valentselektron>teine aatom >negatja posit ioon. Kui elektron läheb täielikult üle puht-elektrostaatiline interaktsioon ioonside.Tekib väga erinevate elektronegatiivsusega elementide puhul(leelismetallidega ja halogeenid); täiesti puhtal kujul ei esine.L.Pauling esitas ligikaudse seose sidemete ioonilisuse määra hindamiseks EN alusel: EN-ioonilisuse määr(%). 1,0-20; 1,5-40; 2,0-60; 2,5-80.Teatud energeetiliste mõõtmiste ja kalkulatsioonide abil saab sideme ioonilisuse astet määrata palju täpsemalt. Elektornegatiivsus- sobiv suurus elektronisidumisvõime iseloomustamiseks aatomites(L.Pauling 1932). 7) La Chartelivu printsiip ja järeldused sellest Dünaamika tasakaalu põhimõte. Kui mingi välisjõu(temp, rõhu, konsentratsiooni muutumine) rikub keemilist tasakaalu, siis
Karbkatioon-pos ioon kus pos laeng on süsinikul. Foraalne laeg-iseloomustab laengu jaotust molekulis. Elektronegatiivsus-elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt. Iooniline side-laeg on täielikult ühel elem. Dipoolmoment- iseloomustab sideme ioonilisuse mahtu, mis on arvuliselt võrdne elementaarlaengu sajakordse väärtusega. Induktsioon-elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine piki sigmasidet. Isoeerija- sama mol mass ja valem erinev struktuur. Asendisomeer-erinevad paigutuse poolest. Radikaalne reaktsioon- toimub sümmeetriline sidemete katkemine(homolüütiline prot)ja moodustumine (homogeenne protsess). Polaarne reakts-mittesümmeetriline sidemete katkemine (heterolüütiline) ja tekkimine (heterogeenne)
nendevaheline nurk on 180° ja hübridiseerimata p-orbitaalidega 90°) Orbitaalide kattumisel tekkinud keemilised sidemed on kahte tüüpi sigma ja pii sidemed. Süsinik-süsinik sigma ja pii sidemed on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Elektronegatiivsus on elementide võime hoida kinni (tõmmata enda poole) elektrone kovalentses sidemes. Iooniline side laeng on täielikult ainult ühel elemendil ja sideme tekitab vaid erinevate laengute tõmbumine. Ioonilisuse mahtu ehk laengu jaotust molekulis kui tervikus mõõdab dipoolmoment. Mju=ed, kus e on laengu suurus ja d on ernimeliste laengukeskmete vahekaugus. Induktsioon elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine mööda sigma sidemeid. Resonants ühe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsüsteemis. Mittepolaarne resonants kõik p-orbitaalid on ühel tasandil kõrvuti, kattuvad osaliselt ja moodustavad uutmoodi pii-elektronsüsteemi. Ühend on püsivam.
1. ioonline kovalentne side; 2. metalliline-kovalentne; 3. metalliline-iooniline; 4. iooniline-kovalentne-metalliline. 3.6.1. Iooniline-kovalentne kombineeritud side (joonis 2.47). Enamik kovalentse sidemega molekule omavad ka mingi ioonilise sideme osa ja vastupidi. Sellist osalist ioonilist osa kovalentses sidemes on võimalik väljendada kasutades elektronegatiivsuse skaalat. Mida suurem on molekuli moodustavate aatomite elektronegatiivsete vahe, seda suurem on sideme ioonilisuse aste. Ioonilisuse % on 28 kovalentses sidemes võimalik vastavalt Paulingule arvutada järgmise valemi abil (joonis 2.47). 1 - ( - )2 = 0 1 - 4 100% kus A ja B on vastavalt aatomite A ja B elektronegatiivsused ühendis AB. Kombineeritud side on tüüpiline ühendpooljuhtidele
-süst. I rühm: Li Na K Rb Cs Fr Leelismetallid: veega → Leelised (tugevad, lahustuvad alused) - tüüpilised s-elemendid välis-elektronkihi konfiguratsiooniga s 1, o.-a. alati I - tüüpilised metallid Perioodide esimeste elementidena on LM-del suhtel. madala tuumalaengu tõttu suur aatomiraadius – valentselektron on tuumaga nõrgalt seotud → keemil. aktiivsus Ühendites iooniline side Aktiivsus kasvab koos raadiuse kasvuga : Li → Fr (kasvab ka sideme ioonilisuse aste, aktiv.-energia väheneb) Paiknevad pingerea alguses (kõige tüüpilisemad metallid) Reageerivad energiliselt paljude ainetega juba toatemperatuuril - tormiliselt Hal-ga, hapetega kolm kõige aktiivsemat süttivad õhus spontaanselt Avastamine Na, K (sodium, potassium) – H. Davy (elektrolüüsiga); Li - veidi hiljem Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff
annaabi.ee 
