Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest tekib pinge - puhkepotentsiaal. Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab erutus liikuda vaid ühes suunas. Transmitter ehk virgatsaine Keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit.
- O + + vesinikside H H 18 "Osalaengute kaudu ei tõmbu siin midagi - vesinikside tekib ORBITAALIDE vahel !!!" Vesinikside on nõrk side, sest kattumine on orbitaalidel suhteliselt väike. Ioonilisest sidemest on vesinikside ligikaudu 10 - 20 korda nõrgem. Temperatuuri tõustes vesiniksidemed järk-järgult ja suhteliselt kergesti katkevad. Tänu vesiniksidemele esineb üleüldse vesi jt. assotsiaadid e. ühendid, kus on vesinikside: kogumid Näide: (H2O) n kusjuures a) vee puhul: n=2-3
Neil juhtudel on tegu lahustunud aine ja lahuse vesiniku aatomisse osaliselt vaba orbitaali. See võib masside suhtega kui pole öeldud teisiti. kattuda naabermolekuli hapniku orbitaaliga moodustub Neli viiendikku inimorganismist moodustab vesi, mis pole vesinikside. puhtal kujul, vaid kujutab endast mitmesuguste Vesinikside on nõrk (ioonilisest sidemest 10...20 korda elektrolüütide, madal- ja kõrgmolekulaarsete orgaaniliste nõrgem) side orbitaalide suhteliselt vähese kattumise ühendite ning gaaside lahust. tõttu. Temperatuuri tõustes katkevad vesiniksidemed võrdlemisi kergesti. Vesiniksideme abil moodustuvaid ühendeid nimetatakse assotsiaatideks ( n H2O , nHCl ).
Lewise teooria põhiprintsiibid: · Keemilise sideme aluseks on elektronid, eriti väliskihil asuvad elektronid, mida nim. valentselektronideks. · Iooniline side - tekib elektronide ülekandumise teel ühelt aatomilt teisele (ioonide moodustumine). · Kovalentne side - tekib elektronide jagamise teel aatomite vahel. · Iooniline ja kovalentne side on piirjuhud, mis reaalsetes ainetes esinevad harva. Tegelikud keemilised sidemed on enamasti segu ioonilisest ja kovalentsest komponendist · Elektronid siirduvad ühelt aatomilt teisele või jagatakse neid selliselt, et moodustuks eriti stabiilne elektronkonfiguratsioon. Väärisgaaside (välja arvatud heeliumi) väliskihis on kaheksa elektroni sellist elektronide arvu nim. oktetiks. · Oktetiprintsiip. väärisgaasidega analoogne elektronkonfiguratsioon, väliskihis on 8 elektroni. Lewise sümbolid ja valemid
annaabi.ee 
