lahutamiseks. Massidefekt on erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Tuumamass on alati väiksem kui tuuma moodustavate osakeste massi summa. Aatommassiühik on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatommassist. Ioniseeriv kiirgus on võimeline aatomitest ja molekulidest elektrone välja lööma. Ioniseerivateks kiirgusteks loetrakse a, b, y, röntgen ja neutronkiirgus, aga ka ultravalgus. Ioniseeriv kiirgus võib rakumolekulide ioniseerimisel esile kutsuda: *muutused raku normaalses talitluses, *vigane rakk võib hakata ennast taastootma vähkhaigus, *suurem hulga molekulide või DNA molekuli lagunemisel raku surm. *kui sureb suurem hulk rakke ei pruugi mõni organ või kogu organism enam taastuda. Kahjustused võib jagada: 1) somaatilisteks mõju avaldub kiiritatul (vähktõbi, kiiritushaigus, surm); 2)geneetilisteks mõju avaldub järglastel
konkurentsist. 5. Vedelike elektrijuhtivus Laengukandjateks ioonid. Elektrit juhtiv vedelik on elektrolüüdi lahus. Puhas vesi elektrivoolu ei juhi, looduslik vesi sisaldab alati vabu ioone ja juhib elektrit. Gaaside elektrijuhtivus - Gaasid on väga halvad elektrijuhid, gaasi aineosakesed paiknevad teineteisest väga kaugel ja neil on väga raske vabu laengukandjaid edasi anda. Gaas hakkab elektrit juhtima ioniseerimisel (aatomitest või molekulidest lüüakse välja elektrone). Pooljuhtide elektrijuhtivus - Juhivad elektrit halvasti, sest nad vajavad eritingimusi, näiteks temperatuuri suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus. Pooljuhtides ei ole laengukandjad vabad, kuid neid saab kergesti selleks muuta. 6. Pn-siire - monokristalse pooljuhi alas toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele) Elektromagnetlained - vastused: 1
Kui õhus on suitsu, peegeldub valgusallika poolt välja saade- tud kiir suitsuosakestelt detektorile ning vallandab häire. 6 Ioonsuitsuandur Ioonsuitsuandurites kasutatakse üliväikeses koguses (1/5000 grammi) radioaktiivset ainet ameriitsium-24l. 342aastase poolestusajaga ameriitsium eraldab alfaosakesi, mis leiavad rakendamist hapniku ja lämmastiku aatomite ioniseerimisel. Alfaosakeste mõjul eraldub hapniku ja lämmastiku aatomitest elektron. Tulemuseks on positiivse laenguga ioon ning vaba elektron. Patarei plusspooluse külge kinnitatud metallplaat meelitab enda juurde alfaosakeste mõjul tekkinud elektrone, miinuspooluse külge kinnitatud metallplaat aga positiivseid ioone. Kui ruum on suitsuvaba, tuvastab elektroonika igal hetkel elektrivoolu olemasolu (elektronide suunatud liikumise) süsteemis ning sireenid vaikivad
Eraldusmeetodite kasutamine aineid võib enne analüüsimist eraldada Füüsikalised meetodid kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse füüs. omadusi Spektroskoopilised meetodid kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagnetilist kiirgust Emissioonspektrid aine aatomite, molekulide ergastamisel toimub valguse kiirgumine Röntgenspektrid nende saamisel kasutatakse röntgenkiirust Mass-spektrid tekivad ainete ioniseerimisel kiirete elektronidega vaakumis. Tuumafüüsikalised meetodid ainete kiiritamine elementaarosakestega Isotoopide analüüs tegeletakse isotoopide olemasolu ja koostise selgitamisega. 96. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine; Metoodika valideerimine; Proovi võtmine; Proovi jagamine identseteks alamproovideks; Proovi ettevalmistamine ja lahuse valmistamine; Segajate mõju elemineerimine; Eraldamine või modifikaatorite lisamine; Kalibreerimisproovide või lahuste
Eraldusmeetodite kasutamine aineid võib enne analüüsimist eraldada Füüsikalised meetodid kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse füüs. omadusi Spektroskoopilised meetodid kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagnetilist kiirgust Emissioonspektrid aine aatomite, molekulide ergastamisel toimub valguse kiirgumine Röntgenspektrid nende saamisel kasutatakse röntgenkiirust Mass-spektrid tekivad ainete ioniseerimisel kiirete elektronidega vaakumis. Tuumafüüsikalised meetodid ainete kiiritamine elementaarosakestega Isotoopide analüüs tegeletakse isotoopide olemasolu ja koostise selgitamisega. 96. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine; Metoodika valideerimine; Proovi võtmine; Proovi jagamine identseteks alamproovideks; Proovi ettevalmistamine ja lahuse valmistamine; Segajate mõju
ehk kinnasfilter. Puhastusaste peaaegu 90 % igasuguse suurusega osakeste püüdmisel. Märgpuhastus – vaid juhul, kui gaasi jahutmine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud. Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest. Kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul – moodsamaid puhastusviise. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerimisel. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu –või vedelikuosakesi, annavad ioonid oma laengu neile üle ja laengu saanud osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu positiivselt laetud sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Elektrofiltreid liigitatakse kuivadeks ja märgadeks
Läbilöök tekib elektriliste, soojuslike ja elektrokeemiliste protsesside tagajärjel, mis on tingitud elektrivälja poolt. Peamise gaasilise dielektriku õhu läbilöögipinge on tunduvalt väiksem, kui suuremal osal vedelatel ja tahketel dielektrikutel. Läbilöök õhus on tingitud peamiselt nn löökionisatsioonist. Õhus on alati teatud (küll väga väike) hulk ioone, mis on tekkinud kosmilise kiirguse poolt gaasimolekulide ioniseerimisel. Elektriväljas need ioonid kiirendatakse. Kui ioonide liikumiskiirus ja vastav kineetiline energia saavad küllaldaseks, et põrkumisel neutraalsete molekulidega viimaseid ioniseerida, tekibki löökionisatsioon. Ioonide hulk kasvab laviinitaoliselt, vastavalt kasvab ka õhu juhtivus ja tekibki läbilöök, mis väljendub sädeme või (pingeallika küllaldase võimsuse korral) elektrikaare kujul. Õhu elektriline tugevus ühtlase elektrivälja korral elektroodide vahekaugusel 1 cm on 3,2 kV/mm
Füüsikalised meetodid – kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse aine füüsikalisi omadusi. Spektroskoopilised meetodid – kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagnetilist kiirgust. Emissioonspektrid – aine aatomite, molekulide ergastamisel toimub valguse kiirgumine. Röntgenspektrid – nende saamisel kasutatakse röntgenkiirgust. Mass-spektrid - tekivad ainete ioniseerimisel kiirete elektronidega vaakumis. Tuumafüüsikalised e. radiokeemilised meetodid – ainete kiiritamine elementaar- osakestega, näiteks prootonite või neutronite vooga. Isotoopide analüüs tegeletakse isootopide olemasolu ja koostise selgitamisega. Klassikalised meetodid: Gravimeetrilised Elektrokeemilised Optilised Tänapäeval on palju kasutusel ka kromatograafilised meetodid
_ Eraldusmeetodite kasutamisel võib ka aineid enne analüüsi teostamist eraldada. Füüsikalised meetodid kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse aine füüsikalisi omadusi. _ Spektroskoopilised meetodid kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagnetilist kiirgust. _ Emissioonspektrid aine aatomite, molekulide ergastamisel toimub valguse kiirgumine. _ Röntgenspektrid nende saamisel kasutatakse röntgenkiirgust. _ Mass-spektrid - tekivad ainete ioniseerimisel kiirete elektronidega vaakumis. _ tuumafüüsikalised e. radiokeemilised meetodid ainete kiiritamine elementaar- osakestega, näiteks prootonite või neutronite vooga. _ isotoopide analüüs tegeletakse isootopide olemasolu ja koostise selgitamisega. Füüsikalis-keemilised meetodid keemilise reaktsiooni läbiviimine ja sellel tekkinud produktide uurimine füüsikaliste meetoditega.
vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks. Lõpptulemusena tolmuosakesed liiguvad pos. laetud elektroodi poole, kaotavad kokkupõrkel oma laengu ja sadestuvad raskusjõu mõjul. 50-99,99% Olenevalt saasteallika kuuluvusest või asukohast suurendatakse hüvitise määrasid (v.a. CO2 puhul) järgmiselt Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam 1,2 korda Kriitiline koormus sadestuv saasteaine(te) kogus, mille puhul nende poolt
vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks. Lõpptulemusena tolmuosakesed liiguvad pos. laetud elektroodi poole, kaotavad kokkupõrkel oma laengu ja sadestuvad raskusjõu mõjul. 50-99,99% Olenevalt saasteallika kuuluvusest või asukohast suurendatakse hüvitise määrasid (v.a. CO2 puhul) järgmiselt Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam 1,2 korda Kriitiline koormus sadestuv saasteaine(te) kogus, mille puhul nende poolt
Aerosool on kandev gaas + osakesed . Udu näiteks. Igas maalähedases kuupsentimeetris on umbes 400 laetud osakeste paari . Igas sekunds tekib umbes 10 ioonipaari juurde , mille põhjused on kiirguslikud st mingi kiirgus lõhub molekule kuskil. Kolm peamist ioniseerivat gaasi on : Radoon ( 6 ioonipaari/s ) , gammakiirus( 2 ioonipaari/s) ja kosmiline kiirgus (2 ioonipaari/s) . Radoon on inertne gaas ja see omadus on üldse väg oluline maalähedase kihi ioniseerimisel. Isotoop - Erineb põhiaatomist neutronite arvu poolest tuumas ja seega ka massiarvu poolest. Elektrostaatilise tõukumise tõttu mõjub tuumas asuvate prootonite vahel tõukejoud. Tuuma stabiilsuse tagavad (tuuma hoiavad koos) neutronid. Kuni laenguarvuni Z = 25. Ebapüsivate aatomituumadega elemendid lagunevad, tuumade lagunemist nimetatakse Tegijapoiss 2010 radioaktiivsuseks. Aatomituumade radioaktiivsel lagunemisel kiirgub mitmesuguseid osakesi ja eraldub energiat.
o Spektroskoopilised meetodid – kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagnetilist kiirgust. Emissioonspektrid – aine aatomite, molekulide ergastamisel toimub valguse kiirgumine. Röntgenspektrid – nende saamisel kasutatakse röntgenkiirgust. Mass-spektrid - tekivad ainete ioniseerimisel kiirete elektronidega (70EV) vaakumis. o tuumafüüsikalised e. radiokeemilised meetodid – ainete kiiritamine elementaar- osakestega, näiteks prootonite või neutronite vooga. o isotoopide analüüs tegeletakse isootopide olemasolu ja koostise selgitamisega. 3. Füüsikalis-keemilised meetodid – keemilise reaktsiooni läbiviimine ja sellel tekkinud produktide uurimine füüsikaliste meetoditega.
annaabi.ee 
