III nihkereege Z X------ Z Y + gamma00 tekkinud tuumad on ka radioaktiivsed, aga tuumalaengu muutust pole Poolestusaeg- 3*10-7 sek N(aatomite arv)=N0(algne arv)*2 t/T SEOSE ENERGIA. I kunstlik Rutherford pomm.alfa-osakestega 147N+24He---178O + 11H 9 4 12 1 II kunstlik Chadwick 4Be + 2 He ---- 6 C + 0n Neutroni avastamise reaktsioon ! (tähtis pommitamiseks, pole laengut, ta on suure läbitungimisvõimega, ei ioniseeri õhku). 1938- Hahn ja Strassmann- kirjeldasid uraani tuuma lõhustumise mudeli (hakkab venima, tuumakillud lendavad laiali suurte kiirustega, vabaneb uusi neutroneid, mis omakorda põhj uute tuumade lagunemise- AHELREAKTSIOON). Saab jätkuda, kui k(neutronite paljunemistegur) on suurem/võrdne 1-st. kriitiline mass- aine kogus, mille puhul tuumareaktsioon kontrolli all seisab seose energia- energia, mis kulub tuuma lõhkumiseks üksikuteks nukleonideks.
Esimesse kuuluvad seadmed, mis reageerivad osakese läbilennufakti ja võimaldavad mõnel juhul määrata ka tema energiat. Teise rühma kuuluvad nn. jäljekambrid, s.o. seadmed, mis lasevad vaadelda jälgi aines. Registreerivate seadmete hulka kuuluvad ionisatsioonikambrid, proportsionaal ehk võrdelised loendurid ja Geigeri Mülleri loendurid. Laialdase kasutuse said ka Tserenkovi ja stsintillatsiooniloendurid. Aines liikuv laetud osake mitte ainult ei ioniseeri aatomeid, vaid ka ergastab neid. Siirdudes ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgavad aatomid nähtavat valgust. Aineid, milles laetud osakesed ergastuvad märgatava välke (stsintillatsiooni), nimetatakse fosfoorideks. Fosfoore on orgaanilisi (benseen, naftaleen, antratseen jt.) ja anorgaanilisi. Kõige enam tarvitatavad anorgaanilised fosfoorid on ZnS-Ag (hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidid) ja NaI-Tl. Prootonite loenduritena kasutatakse tavaliselt plastmass stsintillaatoreid
d R s ρs = Rs l Ω mm Ω Pinnaeritakistuse pöördväärtus on pinnaerijuhtivus 3.7.2. Gaaside elektrijuhtivus Laengukandjate kontsentratsioon gaasides on tavaoludes väga väike, sest nad saavad tekkida ainult ionisatsiooni tagajärjel. Nõrgad elektriväljad (ligikaudu kuni 5 -10 kV/cm) ei ioniseeri. Ioniseerivateks allikateks on välised mõjurid: röntgenkiirgus, UV kiirgus, kosmilised kiired ja osakesed, radioaktiivsus jms. Nende mõjul tekkivat elektrijuhtivust nimetatakse vahendatud e sõltuvaks elektrijuhtivuseks. Õhus võib laengukandjate kontsentratsioon olla suurusjärgus 300 – 500 ioonipaari/cm3. Sõltuva elektrijuhtivuse piirkonnas sõltub voolutugevus rakendatud pingest Pingevahemikus Uk kuni Ukr viiakse kõik välisionisaatorite mõjul tekkinud
lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks (). =iCmRT Cm- lahustunud aine kons(n/V). Osm rõhk=rõhuga mis ta avaldaks ideaalgaasina täites ruumala.Kasutatakse molaarmassi määramisel. Loomade ja taimede ainevahetuses. Mõjutab vee jaotumist kudedes. 63. Elektrolüüdid on ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone ja põhjustavad lahuste elektrijuhtivust. Tugevad elektrolüüdid ioniseeruvad täielikult lahustudes vees nt HCl, KOH. Nõrgad elektrolüüdid ei ioniseeri aga täielikult vees nt NH 3, HgBr2, HF. Sahharoos-mitteelektr 64.Vee ioonkorrutis: Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud:H2OH++OH. Seega on happe lahuses ka OH ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad vee dissotsiatsioonist. Kuid kõikides vesilahustes kehtib seos C H+*COH-=KV KV ongi ioonkorrutis. 65. Lahuste happelisi - aluselisi omadusi kirjeldatakse arvuliselt vesinikeksponendi ehk pH mõistega: Selle võttis kasutusele Rootsi keemik pH=log(CH+)
Mõõtmisvõimalused sõltuvad osakeste energiast. 30. kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada kiirgus on eriti lühilaineline elektromagnetiline kiirgus, mis koosneb footonitest (ilma massi või laenguta energiaosakestest) Enamasti (kuid mitte alati) kaasneb alfa või beetaosakeste vooga lühilaineline elektromagnetkiirgus ehk gammakiirgus. Elektromagnetkiirgus (erinevalt alfa või beetakiirgusest) ei ioniseeri kõiki aatomeid oma teel. Seega suudab elektromagnetkiirgus tungida oluliselt sügavamale aine sisse (sellele aitab kaasa ka footonite neeldumistekiirgumiste jada, ehk teisene kiirgus). Mida suurema energiaga on elektromagnetkiirgus, seda paksemat ja suurema tihedusega ainest varjestust on vaja, täielik peatamine on praktiliselt võimatu (kiirguse vähendamiseks kasutatakse tihti paksu pliikihti või betooni). Inimesele on gammakiirgus väga ohtlik,
moodustab skeleti ja toese. Fosfor Fosfor organismis on seotud energia ainevahetusega (adenosiintrifosfaat, ATP), sisaldus veres 6-7 mg/dl. Fosfor on oluline nukleiinhapete, koeensüümide, fosfolipiidide koostises. Ta imendub sama mehhanismi järgi nagu kaltsium, oluline on kaltsiumi ja fosfori õige vahekord söödaratsioonis. Suhe on umbes 1,7:1 . rohelistes taimedes on fosfor fütiini koostises. Lihtmaolised loomad ja kalad ei tooda ensüümi fütaas, mis tõttu fosfor ei ioniseeri. Sigadele ja lindudele söödetakse mikroobest fütaasi looduskaitselistel eesmärkidel. Rauast, tsingist, vasest, naatriumist peab rääkima, et miks tarvis jne. Seleen Seleeni on pärmis palju, tuleb leiba süüa, et hoida seleeni tase organismis normi piires. Seleen on rakusisese ensüümi glutatioonperoksüdaas koostises. Ta muudab rakkudes rasvhapete oksüdatsioonil tekkinud radikaalid alkoholiks. Seleeni puudus põhjustab noorloomadel ( talledel, vasikatel) valgelihastõbe.
annaabi.ee 
