1023 C aatomit ja kaalub 12 g 1mool vee H2O molekule sisaldab 6,02.1023 H2O molekuli, kaalub 18 g 1mool SO42 ioone sisaldab 6,02.1023 SO42 iooni ja kaalub 96 g Aatommass süsinikuühikutes aatomi mass Süsiniku 12C aatommass on 12 amü (amü - aatommassi ühik) 1/12 12C aatomi massist on võetud ühikuks Absoluutne süsiniku aatomi mass on väga väike 1,993. 1023 g 1/12(1,993. 1023 g ) = 1 ühik = 1,66. 1024 g Mõisteid (II) Ionisatsioonipotentsiaal (IP) minimaalne energia, mis on vajalik elektroni eemaldamiseks gaasilises olekus olevast aatomist Na Na+ + e IP 5,1 eV (1 eV = 1,602x1019 J) 8,17x1019 J/aatomi kohta (xNA= 6,02x1023) 49,185x104 J/mool = 491,85 kJ/mool (1 eV = 1,602x1019 J ..... = 96,3 kJ/mool = ~100 kJ/mool) Naatriumi aatomist (RNa = 1,86 ), mille tuumas on 11 prootonit, 12 neutronit ja tuuma umber 11 elektoni tekib positiivne naatriumi katioon (RNa+ = 0,95 ), mille tuumas endiselt
(elektrongaasi) abil. Iooniline side Ioonilise sideme iseloomu, sellise sidemega ühendite omadusi ja struktuuri käsitleb keemilise sideme elektrostaatiline teooria. Selle järgi seisneb keemiline toime ioonide moodustumises ning nende elektrostaatilises vastastikuses mõjus. Lihtioonide tekke määrab aatomite elektronstruktuur. Kvantitatiivselt iseloomustatakse ioonide tekkimise võimet ionisatsioonipotentsiaali ja elektroafiinsusega. Leelis ja leelismuldmetallid, millel on väike ionisatsioonipotentsiaal, moodustavad ka kõige kergemini ioone. Teistel elementidel on tavalistes tingimustes ioonide moodustumine vähetõenäoline, sest see on seotud suure energiakuluga. Suure elektronafiinsuse tõttu moodustavad lihtioone eelistatult VII rühma pelemendid. Elektroni liitumisel hapniku, väävli, süsiniku ja teiste aatomitega eraldub energiat. Teise elektroni liitumine ja mitmelaengulise aniooni moodustumine on elektronide omavahelise tõukumise tõttu seotud suure energiakuluga ning pole
Monday 1 October y Erimaterjalide keemia (3EAP) Ülesehitus Fluoreeritud materjalid vedelkristallid oksiid ja poorsed materjalid oksiidmaterjalid ja kiled tseoliidid metallorgaanilised võrkmaterjalid tera.chem.ut.ee/~ivo/erimaterj/ Fluoropolümeerid FLUOORI OMADUSED JA MÕJU MOLEKULIDS · elektronegatiivseim suur tuumalaeng + väike aatomraadius valentselektronkihis 7 elektroni · ionisatsioonipotentsiaal (energia, et elektron välja viia): 1681 kJ/mol · polariseeritavus on väike see on seotud molekuli suurusega (võrdelises sõltuvuses) kuidas elektronkiht deformeerub laengu läheduses kergem on polariseerida, kui elektronid on tuumast kaugel · fluori puhul on elektronid lähedal: (väike vanderwaalsi raadius) aatomid saavad üksteisele lähemale minna > mõjutab molekuli suurust · fluori aatomorbitaalide energia on väga väike
ning uhendeis .Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad kovalentse sideme, teised ioonilise sideme. · Uhendites taiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma valist elektronkihti kuni oktetini (8 elektronini) nende valentselektronide arvel, mida loovutavad vaiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid. · Erandiks on vesinik, mis taiendab elektronide arvu kuni kaheni. Ionisatsioonienergia · Ionisatsioonienergia ehk ionisatsioonipotentsiaal on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks uksikult aatomilt (voi molekulilt). Teisiti oeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (voi molekulis). Mida vaiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (voi molekul) elektroni ja ioniseerub. · N-taseme ionisatsioonienergiaon energia, mis kulub aatomilt voi molekulilt n-inda elektroni eemaldamiseks, kui n - 1 elektroni enne seda on juba ara voetud. Reeglina on iga
muutuda diskreetselt kvantide kaupa: , kus: - on kvanti iseloomustava elektromagnetiliste võnkumiste sagedus, 1/s h on Plancki konstant: h = 6,6 10-34 J s Aatomi ergastatud olek kestab 10-8 10-10 s Mitmekordne ja astmeline ergastus. Metastabiilne ergastus kestab 10-2 s. Metastabiilne orbiit suurima energiaga orbiit normaalne orbiit Ioniseerimene elektroni ja aatomituuma vahelise sideme katkemine Ionisatsioonienergia Wi Ionisatsioonipotentsiaal Ui 6. Mahuionisatsiooni liigid · põrkeionisatsioon Wi (valemis on ladina "vee") · fotoionisatsioon (valemis on kreeka "nüü") kus h on Plancki konstant: · termiline ionisatsioon (T = 3700 - 16000°C, 1 100 keV) 1. põrked intensiivsel soojusliikumisel 2. fotoionisatsioon kuuma gaasi kiirgusest 7. Ionisatsioon elektroodide pinnalt Mõnede metallide väljumistöö Wv (väikseim energia, mis on vajalik elektroni väljumiseks tahkest ainest)
annaabi.ee 
