3+ 2- Fe2(SO4)3 Valemite koostamine Kui mõlema iooni laengud on võrdsed, siis soola valemis üldreeglina indekseid ei kirjutata: 2+ 2- CaSO4 Nimetuste andmine Soolade nimetuses F floriid Cl- kloriid ühendatakse vastavate Br- bromiid katioonide ning I- iodiid anioonide nimetused. S2- sulfiid NO3- nitraat SO42- sulfaat CO32- karbonaat PO43- fosfaat NO2- nitrit SO32- - sulfit Nimetuste andmine Püsiva oa puhul Muutuva oa puhul IA-IIIA rühm ülejäänud rühmad metall+happejäägi metall + oa + happejäägi
Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. 21. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. Kui adsorbendi pinnale on juba mingi elektrolüüt adsorbeerunud, siis selle adsorbendi kokkupuutel teise elektrolüüdiga võib toimuda vahetusadsorptsioon. Selle käigus võetakse lahusest ühte liiki ioone ja antakse tagasi teist liiki ioone. Mõned
Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall adsorbeerib iodiid- ioone, kuna need lähevad samuti kristalli koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. 18. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. Kui adsorbendi pinnale on juba mingi elektrolüüt adsorbeerunud, siis selle adsorbendi kokkupuutel teise elektrolüüdiga võib toimuda vahetusadsorptsioon. Selle käigus võetakse lahusest ühte liiki ioone ja antakse tagasi teist liiki ioone. Mõned
Näiteks hapete molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide tõeliste lahuste kui kolloidlahuste madala dispergeeritud faasi joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall lisamine.2) vastupidise toimega emulgaatori lisamine, selle ühtlustumine süsteemis. ajavahemikul dt läbi pinna s valitud suunas kontsentratsiooni korral. Kõrvalekalded seadusest jämedisp süs-ga ja adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli tulemusena toimub emulsiooni pööramine.3) kuumutamine x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni kont-ud lahustes, ka ei sobi metallide soolide puhul. Osakeste koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis vähendab emulgaatori adsorptsiooni.4) mehaaniline mõjutamine gradiendiga dx/dc: dm/dt=-Ds*(dc/dx). Kui kontsentratsiooni
Elektriline kaksikkiht polariseeritaval elektroodil. Polariseeritaval elektroodil toimub laetudosakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. Vaatleme, kuidas toimub laengu tekkimine ioonse AgI kristalli pinnal. Kristalli pinnale toimuvat adsorptsiooni võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. : tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid). Kui nendeks ioonideks on Ag+ ioonid (lahuses onAgNO3 liig), siis AgI pind omandab Ag+ ioonide toimel positiivse laengu. Ag + ioonid on siispotentsiaali määravad ioonid. Seda
Sellele tahke KI lisamisel muutus lahus heledamaks ja värvus muutus oranziks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Bi(NO3)3 lahuse ja 0,25 M KI lahuse reageerimisel toimus reaktsioon ja tekkis tume sade, mille tõttu tekkis mustjas lahus. Sellele tahke KI lisamisel sade kadus, lahus muutus heledamaks ja oranziks. Reaktsioonivõrrandid: Bi(NO3)3 + KI BiI3(s) + 3KNO3 vismuti liias tekkinud vismut iodiid on vees lahustumatu ning andis tumeda sademe. BiI3 + 3KI K3[BiI6] - Bi(NO3)3 ärareageerimisel KI-ga BiI3-ks reaktsioon jätkub ning KI reageerib BiI3-ga edasi K3[BiI6]-ks, mis lahustub vees ning on oranzi värvi. 6. Kokkuvõte või järeldused Bi(NO3)3 lahuse ja 0,25 M KI lahuse reageerimisel tekkis katseklaasi tume BiI3 sade, tahke KI lisamisel tekkinud BiI3 sade kadus sest BiI3 reageeris lahustuvaks K[BiI4]-ks, mis andis lahusele oranzi värvuse. 3.4 1. Töö eesmärk
annaabi.ee 
