Kilpnääre Türoksiin (T4), trijoodtüroniin (T3)- stimuleerivad põhiainevahetust, tõstavad kehatemperatuuri ja NS erutatavust; Tüteokaltsitoniin- osaleb Ca ja P ainevahetuses Kõrvalkilpnäärmed Parathormoon- reguleerib Ca ja P ainevahetust Pankreas Insuliin; Glükagoon; Neerupealised Neerupealiste koor Mineralokortikoidid- reguleerivad Na ja K ainevahetust; Glükokortikoidid- tõstavad veresuhkrut, põhjustavad hüperlipeemiat, eosinopeeniat ja lümfaatilise koe involutsiooni, neil on kataboolne toime ja samuti põletikke pärssiv toime; Androgeensed kortikosteroidid- mõjutavad sugulist käitumist; Neerupealiste säsi Adrenaliin; Noradrenaliin; Testised Testosteroon- mõjutab isasloomade sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Munasarjad Östrogeen- reguleerib emaslooma sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Progesteroon- kollakeha hormoon; Platsenta Progesteroon; Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e
nende integreeritud kogutulemus: 1. ühelt poolt on vananemine organismi küpsemine, arenemine, inimese kehaliste ja psüühiliste võimete pidev täienemine. 2. teiselt poolt on vananemine aga ühtaegu ka elundite ning kudede ja psüühika taandarendamine, tema ja tegevusvõime järkjärguline alanemine. Indiviidi isikupärane tegelik vanadus sõltub sellest, milline on tema organismi evolutsiooni ( täienemine) ja involutsiooni (tandarendamine). Kulgemise ja iseärasuste alusel eristakse: - normaalset e. füsioloogilist - haiguslikku e. Pataloogilist vananemist. Inimese bioloogiline vananemine : 1. Rakkude vananemine. 2. Naha vananemine. 3. Vereringesüsteemi vananemine. 4. Hingamiselundite vananemine. 5. Seedeelundite vananemine. 6. Liikumiselundite vananemine. 7. Sisesekretsiooni vananemine Psüühiline vananemine: 1
rakke. IMZ – involuting marginal zone: koosneb tulevase neelu endodermi, pea mesodermi ja seljakeeliku mesodermi rakkudest Vegetaalne rotatsioon aitab kaasa arhenteroni (ürgsoole) moodustumisele. Pindmised marginaaltsooni rakud tõmmatakse vegetaalse rotatsiooni käigus sisse, millest formeerub arheneteroni endodermaalne vooderdus. Marginaaltsooni rakud, mis läbivad dorsaalse blastopoori ülahuule, liiguvad sissepoole kasutades involutsiooni, rulludes piki välimiste rakkude sisepinda. Vegetaalne rotatsioon määratleb järjekorra kuidas erinevad rakupopulatsioonid sissepoole läbi blastopoori liiguvad. Esimesena läbivad blastopoori ülahuule eessoole endodermi rakud (ka pudelrakud), seejärel pea mesodermi ja seljakeeliku mesodermi rakud Epiboolia käigus animaalse pooluse rakud katavad kogu embrüo, neist formeerub ektoderm. Arengu jätkudes blastopoor laieneb, moodustub