Investeerimiseks valisime strateegiafondide seast fondi SEB Strategy Balanced, kuna sellel on keskmine riskitase. SEB Strategy Balanced fondi näol on tegemist üsna uue fondiga, mis asutati 2008. aastal, ostuklass käivitati aga alles aastal 2012. Fondivalitsejaks on Seb Asset Management S. A, mis asutati 15.07.1988 ja asub Luksemburgis. Ettevõtte aktsiakapitali väärtus on 2 miljardit eurot. SEB Strategy Balanced on ülemaailmselt investeeriv fondifond, mille vara paigutatakse olenevalt finantsturgude väljavaadetest kuni seitsme varaklassi fondidesse. Fondi vara paigutatakse peamiselt aktsia-, võlakirja- ja riskimaandusfondidesse, kuid turu muutusi arvestades investeeritakse vähesel määral ka teistesse varaklassidesse, milleks on toorme-, valuuta-, kinnisvara- ja riskikapitalifondid. Strateegiafondi eesmärk on saavutada stabiilsem tootlus
kaetus (coverage); 2) pikkus (duration); 3) tingimused toetuse saamiseks (eligibility). Stratifikatsioon – mil määral esineb nn privilegeeritute toetuseid, Pensionisüsteemide public-private mix E-A tüpoloogia kriitika: Kõik riigid (nt Austraalia, Jaapan) ei mahu 3-sesse tüpoloogiasse. Tüpoloogia jätab arvestamata olulised valdkonnad nagu elamupoliitika,hariduse ja tervishoiu: Massihariduse varane juurutamine USA-s vältis ulatusliku HR kujunemist, st tekkis kohe investeeriv, mitte ümberjaotav HR tüüp ehk teisisõnu hariduse roll heaolupoliitikates. HR tulemit mõõdetakse rahaliselt (decommodification), aga rahulolu ja elukvaliteet jäävad arvestamata. Ei arvesta ühelgi tasandil (sotsiaalprogrammid, nende tulemid, sots. stratifikatsioon) soolist aspekti. Lähtub stabiilsetes klassisuhetest ja kihistusest, mida tänapäeval enam pole. Lähtub rahvusriigist ja ei arvesta üleilmastumist + IO-de mõju (OECD, EL).
Emaste sigimisedukust piirab investeeringute kulukus (munarakkude piiratus). Aga isasel organismil piirab sigimisedukust sigimispartnerite arv (mida rohkem partnereid, seda suureb sigimiskiirus). Sellest tuleneb sugupoolte vaheline konflikt sigimisedukuses. (Bateman, 1948) Isaste sigimisedukuse varieeruvus on suurem kui emastel. Trivers, 1972 - tegi batemani jutust üldistused: enam investeeriv sugupool (enamasti emased) on teisele piiravaks ressursiks. Isased suudavad sigida kiiremini kui emased - iga konkreetne isane saab suurendada oma sigimisedukust vaid teiste sookaaslastearvelt (seda nimetatakse paarumiskonkurentsiks). · Mille poolest ja miks emaste ning isaste sigimisstrateegiad erinevad? Emastel võimalus sigimispartnereid valida. Kuna emaste investeeringud sigimisse on suuremad kui isastel, siis
annaabi.ee 
