Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja finantskohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk varade ja ressursside seis teatud kuupäeva seisuga väljendatuna selle kuupäeva turuhindades. Kuna konsolideerimisel sektoritevahelised ja -sisesed nõuded ja kohustused vastastikku taanduvad, kajastab rahvusvaheline investeerimispositsioon vaid riigi kui terviku välisnõudeid ja -kohustusi. Eesti Pank koostab rahvusvahelist investeerimispositsiooni alates 1996. aastast ja avaldab kord kvartalis. Investeerimispositsiooni koostamisel järgitakse samu põhimõtteid ja definitsioone, mida maksebilansi puhul. Neist olulisemad on tekkepõhine arvestusprintsiip ning seisude kajastamine positsiooni koostamise päeva turuhindades. Investeerimispositsioon erineb klassikalisest bilansist selle poolest, et ta ei võta arvesse Eestis asuvat residentidele kuuluvat reaalvara ja omakapitali. See on ka põhjus, miks investeerimispositsioon (-seis) pole
tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu-ja müügiõigust või ostu- ja müügikohustust tõendavad väärtpaberid) osakaal väike, käsitletakse neid praegu võlaväärtpaberi- investeeringutena. Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- ega portfellinvesteeringud: kaubakrediit müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed, mis kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses; laenud majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringuga; sularaha ja deposiidid (hoiused) mitteresidentide pangahoiused Eestis ning Eesti residentide pangahoiused välismaal (ka need on oma olemuselt investeeringud välisriiki). Muud nõuded ja kohustused muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorne ja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest.
Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. a) Õige b) Vale 2. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajahetkel, siis on maksebilansi kirjete väärtused varumuutujad. a) Õige b) Vale 3. Maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto näitavad mittefinantstehinguid ja netolaenuvõtmise või -andmise vajadust, finantskonto aga näitab, kuidas seda vajadust finantseeritakse. a) Õige b) Vale 4. Joonis 4.1 (vt lk 50) iseloomustab maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni seost. Rahvusvaheline investeerimispositsioon kajastab riigi kui terviku välisnõudeid ja -kohustusi. a) Õige b) Vale 5. Maksebilansi jooksevkonto iseloomustab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti kujunemist ja reservvarade muutmist. a) Õige b) Vale 6. Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk moodustas 2016. aastal 2% SKPst. a) Õige b) Vale 7. Perioodil 2010-2016 oli teenustebilansi positiivne saldo kõige suurem aastal 2015. a) Õige b) Vale 8
annaabi.ee 
