investeerimispankasid lakkas eksisteerimast. Tuli välja olukord, kus Bear Stearns päästeti seetõttu, et seal olid kehvemad riskijuhitjad, kes viisid firma esimesena probleemidesse. Kuid sellele järgnes ahelreaktsioon, mida valitsus ei suutnud ette näha. Toetati finantsasutusi, kes sattusid esimestena raskustesse, samal aja kui suurem investeerimispank lasti põhja. Otsustati, et süsteemi kollapsi vältimaks peab siiski teatuid institutsioone aitama. USA suurte investeerimispankade järelevalve ei olnud adekvaatne, sest nad võtsid vähe suuri riske. Siiani olid nad toonud suuri tulusid. Probleemi olemus peitus USA kinnisvaraturul. Sealsed poliitikuid õhutasid pankasid rohkem laene välja andma. Eesmärgiks oli vastu tulla kogu ühiskonna, eriti vaesemate kodanike vajadustele, see muutus omamoodi sotsiaalprogrammiks. Suurenes kinnisvara omanike osakaal. Kinnisvara ostmise sooviga inimeste hulga kasv tõstis kinnisvara hindasid. See
veel tükiks ajaks väga palju poleemikat. Börsirobotite ja teiste tehnoloogiate järjest suurenev esiletõus finantsmaailmas on viinud algoritmkauplemise tekkeni, mis on sisult elektroonilise platvormi kasutamine kauplemistehingutel algoritmidega, mis jooksutavad eelprogrammee-ritud kauplemisinformatsiooni, sealhulgas ajastus, hind ja kogus. Algoritmkauplemine on laialt kasutusel investeerimispankade, pensionifondide ning investeerimisühingute poolt.[7] Sisulise koha pealt on arvutipõhine finantsmaailm väga salastatud. Aktsiate kauplemisega tegelevad ettevõtted ei taha lasta oma strateegiatel, inimestel ega ka arvutikoodil lekkida väljaspoole ettevõtet ennast. Vastasel juhul on rivaalil väga lihtne dešifreerida nende aktsiakauplemispõhimõtteid, strateegiaid ning sealjuures võib-olla
Objektiivseid põhjusi Tallinna Väärtpaberibörsi väheses efektiivsuses ning likviiduses: · Konsentreeritud Eesti börsiettevõtete omanikestruktuur · Kvaliteetsete börsiettevõtete vähesus Eestis · Aktsiatesse investeerimisalternatiivide paljusus. Erinevate välisriikide aktsiaturgudel kaubledavad aktsiad on peaaegu sama kättesaadavad kui Tallinna Väärtpaberibörsil noteeritud aktsiad. Samuti kasvab kiiresti kommertspankade ja investeerimispankade poolt vahendatavate erinavate välisfondide osakaal. See soodustab eestimaalaste investeeringute globaliseerumist ja rahvusvahelist hajutamist. · Pensionifondide ja aktsiainvesteerimisfondide senine suhteline mitteolulisus finantsvahenduses. Suurem osa Eesti fonditurust moodustavad rahaturu- ja võlakirjafondid, kuna peamiselt kasutatakse fonde juriidiliste isikute poolt oma likviidsuse juhtimiseks
teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi "Krediidiasutuste seadusega" (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, nt. kommerts- ehk äripank. 13. Universaalpank(universal bank)( )(die Universalbank )- pank, mis pakub võimalikult suurt valikut pangateenuseid. (laene, hoiustada, väärtpaberid jne). Universaalpangad pakuvad nii kommertspankade kui ka investeerimispankade teenuseid (arveldused, laenud, liising, faktooring, deposiidid, (seadmete ja transpordivahendite), väärtpaberitehingud (emissioonivahendus, maaklerlus ja diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele. 14. Kommertspank (commercial bank)( Geschäftsbank )( )- peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub
annaabi.ee 
