Turg: erinevad turud; turu roll majanduse toimimises; turuosalised; majandusringlus. 1. Turg majanduse toimimise süsteem, mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. 2. Hüviste turg kaubad (tarbekaubad ja investeerimiskaubad) ja teenused 3. Tootmistegurite turg tööjõud (inimkapital), kapital (füüsiline ja finants), maa (looduskapital) 4. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majapidamine e leibkond, ettevõtted, valitsus, välissektor). Eraomand: miks on eraomand oluline majanduse tugisammas; miks on riik halb omanik. 1. Eraomand on turumajanduse tähtis osa loob motiivi oma vara võimalikult efektiivselt kasutada. 2
kirjeldus; 6. b; vastusvariant c) on igal juhul vale; a) ja d) samuti valed; 7. c; vastusvariant a) igal juhul vale, sest majandusressursse e tootmistegurid kasutatakse kõikide toodete ja teenuste valmistamisel; vastusvariant b) on küll õige, kuid ei vasta esitatud küsimusele; vastuses d) esitatud viide prognoosile tähendab aga püüdu ette ennustada tulevikku, mis võib osutuda täpseks või vähem täpseks; 8. a) kapital (e kapitali- või investeerimiskaubad) b) maa (e kõik loodusest saadav e kõik loodusressursid) c) kapital d) maa e) töö(jõud) f) kapital 9. b; kapital esineb siin tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses!; 10. b; tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses vaadeldakse nimelt reaalset kapitali e uusi kapitali (investeerimiskaupu); 11. c; 1) maa rent; 2) töö palk; 3) kapital intress; 4) ettevõtlus (e ettevõtlikkus) kasum (kahjum); 12
2. (Majandus)ressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena (Majandus)ressursid ((economic) resources) on majandusteaduslikust vaatevinklist ükskõik mis, mida võib ja saab kasutada vajaduste rahuldamiseks vajaminevate toodete ja teenuste loomiseks ning mida tavaliselt jaotatakse nelja suurde alagruppi. Need on: 1) loodusressursid e varad (õhk, vesi, maa, sh taimestik ja maavarad, kalavarud jt); 2) tehisressursid e tehislikud tootmisvahendid või ka kapitalikaubad e investeerimiskaubad (masinad, seadmed, tootmishooned, ehitised, rajatised jne); 3) inimressursid, s.t erinevate oskustega, kogemuste, hariduse ja kvalifikatsiooniga töötajad, sealhulgas ettevõtjad ja palgalised juhtivtöötajad; 4) tehnoloogiad (tootmismeetodid, informatsioon). Teistest erinevas vormis esinevad rahalised ressursid, mis võivad tuua tootmisse vahendeid kõigist eelnimetatud alajaotusgruppidest. Ressursid mida tegelikkuses ka kasutama
disproportsioon omakapitali ja käibe vahel elukindlustuses. Liisinguturg on viimastel aastatel väga kiiresti arenenud ning põhiliselt pankade tütarettevõtetena toimiv, saavutades kindla rolli pangagruppide poolt pakutavate finantsteenuste osana. Instrumentide lõikes on kõige enam levinud kapitalirent, teiste toodetena pakutakse kasutusrenti, faktooringut ja eraisikutele kaupade järelmaksuga ostu-müüki. Liisitud kaupade struktuuris domineerivad era- ja kommertssõidukid ning investeerimiskaubad. Välismajandussektor. Välismajandussuhted on olnud väikese ja avatud Eesti majanduse arengu mootoriks. (vt tabel 3). Tähelepanuväärivaim tulemus oli üleminekuprotsessi alguses toimunud väliskaubanduse ümberorienteerumine idasuunalt (80% impordist ja 90% ekspordist) läände. Väliskaubanduse areng on tuginenud järgmistele põhimõtetele: fikseeritud valuutavahetuskurss, liberaalne väliskaubandusreziim, kapitali vaba liikumine ja välisinvestorite võrdne kohtlemine
annaabi.ee 
