Kui mul oleks miljon krooni Kui mul oleks miljon krooni vaba raha, siis kõige tõenäolisemalt investeerimaks ma kogu raha aktsiatesse. Esiteks sellepärast, et aktsiad on mind terve elu huvitanud ja teiseks see tõttu, et see on kõige kiiremini kõige suuremat kasumit tootev tee. Kõige kavalam oleks siiski investeerida raha läbi hoiuse aga ka sel teel on omad riskid ning raha summad, mis intressidega teenida võimalik on jäävad siiski madalamaks kui seda oleks võimalik teenida aktsiatega äritsemise teel. Muidugi on siin omad riskid kuid, kes ei riski see sampaniat ei joo
kombinastioon. Eestis kasvab elektrienergia tarbimine kekskmiselt 2-3 protsenti aastas. Sellise elektritarbimise kasvu juures vajaks Eesti aastaks 2016 lisaks ca 3,5 TWh elektrit. Kui eeldada, et Eesti elektrienergia tarbimine praeguses mahus kaetakse renoveeritud põlevkivielektrijaamade, taastuvenergeetika ja uute gaasielektrijaamade baasil, siis kasvava tarbimise katmiseks on meil vaja veel lisaks umbes 600 MW tootmisvõimsusi. Mis on Eesti Energia motiivid investeerimaks tuumaenergeetikasse? Eelkõige hajuta-da elektrienergia tootmisega seotud riske. Praegu toodetakse Eestis üle 90 protsendi elektrienergiast põlevkivist. Et tulevikus on enim energeetika mõjutavaks faktoriks keskkonnanõuete karmistumine ja maksude suurenemine, tuleb paratamatult otsida võimalusi vähem saastavate tehnoloogiate hulgas. Eesti elektritarbijate huvides on elektribilansi
autoosad ning kokkupanemise meetodid, niiet ka väheste oskustega töölised suudaksid spetsiaalsete masinatega luua odavaid osi autode masstootmise tarbeks. Samuti kirjeldatakse seal, kuidas masstootmine võimaldas pakkuda odavamaid autosid, kui eelnev käsitöö, kuid tõi endaga kaasa massilise kaudse tööjõu vajaduse tootmise planeerimisest inseneride ja juhtkonnani välja. Raamatus on väga hästi seletatud, kuidas väike ettevõte soovis Jaapanis autosid toota, kuid puudusid vahendid investeerimaks niivõrd kallitesse masinatesse, kui näis vaja olevat. Seega leiutati parem viis asjade tegemiseks, kasutades sealjuures vähem ressursse. Selleks ettevõtteks oli Toyota. (Poppendieck 2002, 2-3) Raamatu autorid Womack, Jones ja Roos panid kirja väga põhjaliku ja informatiivse kirjelduse kogu kulusäästlikkuse süsteemist. Samuti on seal välja toodud eelised masstootmise ees. Tänaseks päevaks on selge, et neil oli õigus, kui nad väitsid, et kulusäästlik mõtlemine
alusel tehakse näiteks maa ostumüügi lepingut, on tootmiseplaneerimise aluseks. Eestis on hetkel seis selline, et miljoühestsajast hektaris on tänapäeval maakasutuss alles vaid 630000ha ehk pool. Eestimaa äärealadel, kus on väheviljakad mullad on maakasutuses ainult 30%. Seal kus on viljakad mullad, on keskmisena valdades väljalangenud maa osatähtsus alla 20%. Seal, kus on mullad väheviljakad, on põhiliselt ekstensiivse maakasutusega tegemist, kus ei jagu vahendeid investeerimaks tootmisesse. Kesk-Eesti viljakatel muldadel jaguneb tootjatel raha, et osta põllutöövahendeid ning põllumajandus intensiivistub. Eestis on sotsiaalne põllumajanduse degradeerumine. Mulla boniteet on maa maksustamise aluseks. Maade maksumäära alusel ei tasu täna aga mingil juhul siduda maa hinda. ÜHTSE MULLATEKKE OLEMUS JA MULLATEKKE ELEMENTAARPROTSESSID Mullatekke teguriks on elusorganismid ja nende laguproguktid. Mullatekke tingimused on kliima,
annaabi.ee 
