raamatupidamislik väärtus 14 eurot). 3. Nõuete inventeerimisel selgub, et osa nõudeid on aruandeaastal muutunud ebatõenäolisteks ( 2.000 ) 4. Osa üle-eelmisel aastal ebatõenäoliseks tunnistatud nõuetest lootusetud ( 1.000 ) 5. Maksunõuete inventeerimisel selgub, et maksunõue summas 543 on aegunud ning ei kuulu tagastamisele 6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3.000 euro võrra kõrgem, kui bilansis kajastatud soetusmaksumus 8. Materiaalse põhivara aruandeaasta amortisatsioon summas 5 000 on kajastamata 9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000, akumuleeritud amortisatsioon 5 000, õiglane väärtus 6 000 ja kasutusväärtus 9 000 10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata)
ning koormalehtede koostamine. Käisin vaatamas ka müügisekretäride tööd. Neil on eraldi ruum ja nad võtavad tellimusi vastu ning samuti väljastavad komplekteerimislehti, milled komplekeerijad omavahel ära jagavad. Müügisekretäre on kokku kolm. Osalesin ka aastainventuuril. See kestis kaks päeva. Esimesel päeval loeti kaubad üle ja teisel tehti teatud toodetele kontroll. Alguses loeti üle lao kaup ning kui pood suleti, alustati müügisaalis kauba lugemisega. Inventuuril osales kogu personal. Kuna Kaupmehel pole skännereid, tuli kaubad ükshaaval üle lugeda, üks toode panna kõrvale, sellele kleepida kollane hinnasilt ning sellele panna kirja arv, kui palju seda toodet on. Seejärel tuli sellega minna kassasse ja seal sisestati programmi, kui palju teatud toodet on. 2.3 Laondus ja kaupade käsitsemine Kaupa riiulisse pannes panin euemad tooted taha- ja vanemad ettepoole. Kui toodet oli
Aruanne näitab inventuuri kaartide ja andmebaasis registreeritud laoseisude võrdlus. Seega kõigepealt sisestasin artikliklassi koodi (moodustatakase aruanne kõigi teatud klassi kuuluvate laoartiklite kohta), ladu nimetusi, kuupäeva, märkisin “näita hinda” (näidatakse nii ühiku ostuhind kui ostuhind kokku), valisin “standard” laoseisude veade arvutamine. See arvutamine valitakse kui inventuur sisaldab kõiki laoartikleid (viib läbi täieliku inventuuri). Kui artiklit ühelgi inventuuril ei ole, eeldatakse, et antud artiklit laos ei ole, ja kui arvestuslik laokogus on suurem kui null, aruandes on näha, et kogu koguse mahakandmiseks tuleks koostada “laomahakandmine”. 11 Inventuuri käigus ilmnenud laoseisu vead saab parandada “laomahakandmiste”, “laosissetulekute” või “laoliikumistega”. Kui artikkel asub tegelikult teises laos kui HansaWorld Enterprise’is näidatud, saab selle korrigeerida “laoliikumisega”. Kui