makstakse. Intressimäär – Protsent laenu põhisummalt, mis tuleb selle kasutamise eest maksta kindlal ajaperioodil (tavaliselt aastas). Intressitulud – Tulu, mida saadakse välja antud laenusummade pealt; laenuandja tulu, mis laekub talle saadud intresside näol. Intressirisk – Risk saada intressidena kavatsetust vähem tulu. Intressirisk kasvab perioodi pikenedes. Inventar – Majandusüksuse vallasvara; inventuurilehele kantud, inventarinumbriga märgistatud ja iga järjekordse inventuuri tegemisel kontrollitav vara, olenemata selle hinnast vm. Investeerimine – Raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. Investeerimisintress – Intress, mida saadakse kas kapitali kasutada või laenuks andmise eest. Investeering – Rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel.
kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaistvale kehaosale. Selleks kasutatakse musta karusnahavärvi, mis püsib umbes 3...4 kuud.
kohustused; Töötaja lahkumisel on tema vastutusel olnud varade tagastamine ja tagastatavate varade seisukord fikseeritud vara teenistusalaseks kasutamiseks üleandmise-vastuvõtmise aktis; - Igal olemasoleval varal, mida ei saa tuvastada ilma inventarinumbrita on peale kantud inventarinumber (kleepimise, graveerimise, vms teel), mis ühtib linna finantsinfosüsteemi (edaspidi FIS) loodud põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral on kogumisse kuuluvad objektid markeeritud täiendava, kogumina inventeerimist võimaldava tunnusega ning vastav informatsioon, ka kogumisse kuuluvate varaobjekti nimetuste kohta, on kantud varaobjekti kaardile; - Varud/varad on paigutatud nii, et neid oleks võimalik loendada. Varude/varade korrektne paigutus tagab parema loetavuse ning kindlakstegemise ja vähendab lugemise vea tekkimise riski;
· Tartu Agro AS, tartumaal 1196 lehma, 10 502 kg, 4,02%, 3,41%, 780 kg 9. Veiste märgistamine ja nudistamine MÄRGISTAMINE Loomade märgistamine püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega on algarvestuse esimeseks võtteks, milleta ei ole mõeldav ka jõudluskontroll. Märgistamisega määratakse looma individuaalsus, sest see väldib nende segiminekut. Õigete põlvnemisandmete tagamiseks märgistatakse kõik sündinud vasikad ja ostetud veised inventarinumbriga sündimise või karja toomise päeval. Farmides on, noorkarjaraamat, kuhu vasikad sündimise järjekorras sisse kantakse. Neis põllumajandusettevõtetes, kus pullvasikaid kasvatatakse nii tõuloomadena kui ka lihaks võib pidada eraldi noorkarjaraamatut. Inventarinumber pandi varem veise paremasse kõrva. Alates 2000. aasta jaanuarist pannakse kollane kõrvamärk ehk nn. euromärk mõlemasse kõrva. Uue looma sünd on alati suure tähtsusega
annaabi.ee 
