õitsema hakkamiseks kuluda kolm kuni neli aastat, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, millest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat. Levik, kasuvkoht Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Eelistab viljakat lubjarikast hea õhu- ja niiskusreziimiga pinnast. Levinud Ida-Euroopas, Skandinaavias, Kaukaasias ja Lääne-Siberis. Eestis sage. Mõju loodusele Nad vähendavad meie kodumaise looduse mitmekesisust, varjutades juba varakevadel oma suurte lehtedega pärismaised rohttaimed ning tõrjudes need kooslusest välja. Ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Mõju inimese tervisele
LEVIK EESTIS Tänaseks on see taim levinud üle kogu Eesti ning muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Sosnovski karuputk on naturaliseerunud liik. Need on tulnuk- või kultuurtaimed, mis suudavad ka looduslikes või poollooduslikes kooslustes iseseisvalt paljuneda. Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks. Eestis leidub karuputke näiteks Pärnus, Karksi-nuias , saaremaal ja hiiumaal. TÕRJE Tõrjet tuleb teostada järjepidevalt mitme aasta jooksul, kuni hävitatud on kõik taimed, aga ka mullas peituvad seemned. Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku
nõelravi punktid paiknevad meridiaanidel, milles voolab ,,elu energia". Inimesel on kokku 14 meridiaani, millel paiknevad bioatiivsed punktid. Varaseim kirjalik allikas pärineb II saj eKr. Erinevad nõelravi tüübid (klassikaline Hiina, Jaapani, Vietnami ja Korea nõelravi) on kasutuses ning seda õpetatakse üle maailma. Nõelravi on olnud aktiivseks teemaks teadustöös alates 20 saj lõpust. Ernst E, Pittler MH, Wider B, Boddy K. (2007) Tänu invasiivsele nõelravile on raske luua uuringuid, mis kasutaks nõuetekohast teaduslikku kontrolli. Mõned akadeemikud on jõudnud järeldusele, et nõelravi tõhusust saab seletada suures osa läbi platseeboefekti, samas kui teised uuringud on mõne ravi efektiivsust kinnitanud teatud tingimustel Ernst, Edzard (2006-02). Maailma Tervisehoiuorganisatsiooni avaldatud nõelravi kasutamise ülevaatuses jõuti järeldusele, et see oli efektiivne ravimeetod
..) Theodor Billroth 1881. a opereeris edukalt maolukuti vähkasvajat. Peetakse sümboolse sammu astujaks, mis viis luumurdude, pindmiste kasvajate jms ravilt kõhuööne kallale (invasiive kirurgia teke). Wilhelm Konrad Röntgen avastab 1895. aastal röntgeni, mis veelgi annab hoogu juurde kirurgia invasiivsele kasutamisele Kõige eelneva tulemusel muutus kirurgia teraapia ees, juhtivaks meditsiiniharuks. Algas kirurgide spetsialiseerumine. Kirurgia muutus agressiivseks seda kasutati palju ja ta ei püüdnud enam olla võimalikult tagasihoidlik. Anatoomia õpe Kuna kirurgia muutub osaks nn ,,ülikooli meditsiinist", siis muutub ka tähtsaks anatoomia õpe. Varasemalt tegelesid kirurgiaga kirurg-habeajajad niiet arstidel oli vaja anatoomiat teada pigem teoreetiliselt
annaabi.ee 
