nõrgem. Osa salmonella tüvesid sünteesivad ka tsütotoksiini, mis põhjustab sooleepiteeli hävimise ja on toksiline paljudele rakuliikidele. 3)fimbriad - osalevad salmonellade kinnitumisel sooleepiteelile 4)kapsel- üldiselt puudub v.a. mõnedel tüvedel võib esineda polüsahhariidse kattena (S.Typhi, S.Paratyphi C, S.Dublin). Eristatakse 3-e kapsliantigeeni (Vi, M, 5). Kapsliantigeeniga tüved on resistentsemad fagotsütoosi vastu. 5) invasiinid (bakteri välismembraani pindmised valgud, mille abil salmonellad sisenevad põletikust kahjustatud sooleepiteeli) 10)S. Dublin`i tekitatavad haigused veistel Eestis on veiste salmonelloosi tekitajaks põhiliselt S. Dublin. Vasikatel enteriit, sepsis,pneumoonia, meningiit,latentne kandja, artriidid, lehmadel abordid, jäsemete distaalosade gangreen 11)E. coli antigeenid E.coli liigisisene diferentseerimine põhineb bakteri antigeense struktuuri alusel. E.coli' antigeenid on järgmised:
meningiiti tekitab E.coli K1:H7 serotüüp. Mikroobide hulk - TBC (10 rakku); shigelloos (>103 raku); salmonelloos (>108 raku). Mikroobide paljunemiskiirus inkubatsiooniperiood Adhesioon Bakterite pilid (pilid; fimbriad) - vahendavad bakterite kinnitumist makroorganismi rakkudele. Esialgu suhteliselt lõtv side. Vallandavad tugevama sideme tekkimise mehhanismi. Pinnavalkudega. Invasioon = invasiivsus Invasiivsus on mikroorganismide võime läbida nahka või limaskesta ja kahjustada kudesid Invasiinid ehk agressiooniensüümid. Siderofoorid - raua hankimine bakteritele. Bakterid vajavad vaba rauda. Mõned hangivad seda siderofooride abil. Enterobakteritel enterobaktiin ja aerobaktiin. Eukarüoodi raud seotud transferriiniga ja laktoferriiniga. Toksiinid Toksiinid on mürgised ained, mis on kas mikroobirakud osad, nende poolt väliskeskkonda produtseeritavad (eksotoksiin) või mõlema kombinatsioon ning mis kahjustavad teisi rakk. Endotoksiinid e. LPS või LOS - on Gram-
• Eksotoksiini ei tooda, endotoksiin on vähem virulentne kui teistel G- pulkadel. • Fagolüsosoomi happelises keskkonnas indutseeritakse olulisi virulentsusgeene virB operonis, reguleerib rakusisest paljunemist. Fagotsüteeritud bakterid kantakse põrna, maksa, luuüdisse, lümfisõlmedesse, neerudesse. • Sekreteeritavad proteiinid indutseerivad granuloomide teket nimetatud organites, kaugelearenenud vormi korral ka teistes organites. • Invasiinid (Francisellal ka) limaskestade epiteeli läbimiseks. Levib intratsellulaarselt makrofaagides. • Inhibeerib PMN degranulatsiooni, väldivad seerumi bakteritsiidset toimet, levivad põrna ja maksa. Francisella • Antifagotsütaarne kihn • Rakusisene patogeen, seerumresistentne, fagotsüütidele resistentne. Levib intratsellulaarselt makrofaagidega. • Endotoksiin vähemaktiivne kui tüüpilistel G- pulkadel. Haigused. Brucella
annaabi.ee 
