Akkomodatsioon: läätse kumeruse tihenemine vastavalt objekti kaugusele. Mida lähemal, seda tihedamaks muutub. Konvergents: mida lähemal objekt on, seda rohkem silmad sissepoole vaatavad Stereopsia: kahest silmast saadud erineva vaatenurgapoolt saadud informatsiooni kokkupanemine Vaatenurga invariantsus Mis on vaatenurga invariantsus? Objektitaju on invariantne ehk sõltumatu: asukohast reetinal kaugusest vaatenurgast valgustingimutsest kontekstis Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid? · Mudeli põhiühikuks on silinder, kuna selle peatelg ja kuju on vaatenurgast ja muudest segajatest suhteliselt sõltumatud · Keerukamate objektide mudeliks on silindritest ehitatud hierarhilised moodulid · Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku suunas, vajadus "alasilindrite" järgi tuvastatakse lohkude abil · · Objektide kolmemõõtmelised pertseptiivsed komponendid e. geomeetrilised primitiivid e
- Stereopsia – sügavustunnetus, kui ümbrust vaadatakse mõlema silmaga. Binokulaarne nägemine tekitab kaks kergelt erinevat pilti kummagi silma reetinale. Need erinevused annavad infot mida aju saab kasutada sügavuse arvutamiseks Vaatenurga invariantsus Mis on vaatenurga invariantsus? Objektide äatundmise keskseks probleemiks on paljude 2D vaadete olemasolu ühele ja samale 3D objektile Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid? Marri silindrid võimaldavad saavutada invariantsuse kuna selle peatelg ja kuju on vaatenurgast ja muudest segajatest suhteliselt sõltumatud. Keerukamate objektide mudeliks on silindritest ehitatud hierarhilised moodulid. Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku suunas, vajadus ’alasilindrite’ järgi tuvastatakse lohkude abil. MIS Milliseid kahemõõtmelise stiimuli omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental property)
Seega z z dz = du + dv, (6.24) u v V~orreldes omavahel t¨aisdiferentsiaali avaldisi (6.23) ja (6.24) n¨aeme, et mit- me muutuja funktsiooni t¨aisdiferentsiaali kuju ei s~oltu sellest, kas u ja v on s~oltumaltud muutujad v~oi omakorda muutujate x ja y funktsioonid. Viimast omadust nimetatakse t¨aisdiferentsiaali invariantsuse omaduseks. 6.9 K~ orgemat j¨ arku osatuletised N¨aidetest on selgunud, et kahe muutuja funktsiooni z = f (x, y) osatuletised z z ja on u¨ldiselt kahe muutuja funktsioonid. Seega on v~oimalik m~olemat x y diferentseerida kahe muutuja x ja y j¨argi. Definitsioon 1. Kahe muutuja funktisooni z = f (x, y) teist j¨arku osa- 2z tuletiseks x j¨argi (loetakse de-ruut-dzett de-iks-ruut) nimetatakse osa-
annaabi.ee 
