2 Punkt, mis asub sirgel lt kaugusel nim. c lt I0 l Kuna , jääb intervall invariantseks s ' 2 s 2 üleminekul ühest süsteemist teise. v Termodünaamika II s.
ühesugused. Seepärast peab ka piirkiirus olema kõigis inertsiaalsüsteemides olema ühesugune. Intervall Mingit sündmust võime iseloomustada toimumiskohaga ja toimumisajaga. Suurust s12 = c 2 (t 2 - t1 ) 2 + ( z 2 - z1 ) 2 + ( x 2 - x1 ) 2 + ( y 2 + y1 ) 2 nim intervallis. Kahe vaadeldava sündmuse vaheline intervall on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugune. Intervall jääb invariantseks üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise. Imaginaarset intervalli nim ruumisarnaseks. Sellise intervalliga eraldatud sündmused ei saa üheski inertsiaalsüsteemis ruumiliselt ühtida. Reaalseid intervalle nim ajasarnasteks. Sellisel juhul ei ole olemas inertsiaalsüsteemi, kus nad toimuksid samaaegselt., kuid on olemas inertsiaalsüsteem, kus nad toimuvad ühes ja samas ruumipunktis. Kiiruste liitmine relativistlikul juhul
praktiliselt, tegelikult. Ajutised neologismid need on uudissõnad, mis leiavad tee teatud grupi sõnavarasse. Aja jooksul saavad need üldiseks, kaotavad uudsuse ja hakkavad täiendama sõnavara. 7. Monoseemilised ja polüseemilised sõnad. Semeemi moodustavad tähenduskomponendid e semantilised tunnusjooned (semeem=tähendusvariant). Sõnal on olemas põhitähendus e süsteemitähendus, mis jääb invariantseks e muutumatuks. Seda võib pidada sõna denotatiivseks tähenduseks. Põhitähendusele võivad aga liituda lisatähendused e konnotatiivsed tähendused. Tähenduskomponentidel on sõnasiseselt nii ühendav kui ka eristav funktsioon, sest tähenduskomponentide lisamine loob uusi semeemivariante (seeme). Osa lekseeme on monoseemilised e ühetähenduslikud; paljud lekseemid on aga mitmetähenduslikud e polüseemilised. Nt hambumus 'hammaste vastastikune asetus' on
tundlikkus(mitteverbaalne kommunikatsioon), vastuvõtja enesekindlus, muud mõjutegurid, nagu intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Inimkommunikatsioon ongi võime luua ja kasutada sümboleid. 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Sõna kaastähendus on sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. Tähendus muutub vastavalt kogemusele, mida inimene vahendab. Ka omandab sõna kaastähendusi vastavalt sellele milliste kogemuste edastamiseks teda kasutatakse. 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne või mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks
Sõnade tähenduste selgitamist nimetatakse sõnasemantikaks ehk leksikaalseks semantikaks. Lingvistilise semantika esmane uurimisobjekt on süsteemitähendused, nii leksikaalsed, grammatilised kui ka lausete tähendused. Tähenduse olemus tähendus ja vorm, tähendus mõjutab vormi eelkõige grammatikaliseerumise kaudu; tähenduse täpsus. 26. Semantika: tähenduse liigid- 1) Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Nt sõna kest põhitähendus on `väljastpoolt kattev ümbris', vrd raku, mao või padruni kest, inimese maine kest. Tähendusvarjund on keelendi põhitähendusele toetuv kaastähendus. Nt sõnal kild : killu on peale põhitähenduse `väike tükk' veel tähendusvarjundid `väike lõik või viil' (kild juustu, singikild). 2) Alg- ehk esmane tähendus on keeleajaloolise kujunemise mõttes esimene tähendus
annaabi.ee 
