kehale rakendada lisaks veel jõupaar, mille moment on võrdne ülekantava jõu momendiga tema uue rakenduspunkti suhtes.) Peavektor. ( ~F=~F`=~F - seda jõudu nimetatakse peavektoriks; Peavektor on jõusüsteemi invariant) Taandamistsenter. ( Valitud punkti O nimetatakse taandamistsentriks) Jõusüsteemi invariant. ( Jõusüsteemiga seotud suurusi, mis ei sõltu taandamistsentri valikust nimetatakse jõusüsteemi invariantideks). Staatika põhiteoreem (Teoreem: Suvalise jõusüsteemi saab tsentrisse taandamise teel asendada ekvivalentselt jõusüsteemiga, mis koosneb ühest jõust (süsteemi peavektor) ja ühest jõupaarist (mille moment on võrdne jõusüsteemi peamomendiga valitud taandamistsentri suhtes).) Tsentraaltelg. (Kui vaadeldava jõusüsteemi korral saab leida sirge, mille punktidesse taandamisel jõusüsteem omab lihtsamat kuju, sest seda sirget nimetatakse jõusüsteemi tsentraalteljeks.) 17
Graafe G=(V,E) ja G1=(V1, E1) nimetatakse isomorfseteks, kui leidub bijektsioon f: V->V1 nii, et graafis G on serv tippude u ja v vahel parajasti siis, kui graafis G1 on serv tippude f(u) ja f(v) vahel o Näitamaks, et kaks graafi ei ole isomorfsed: näitame, et kas tippude arv, servade arv, tipuastmete järjend, lühima tsükli pikkus või erinevate lihtahelate arv kahe tipu vahel on erinevad o Neid suurusi nimetatakse invariantideks Tsüklit, mis sisaldab kõiki graafi tippe ja läbib graafi kõik servad täpselt üks kord, nimetatakse Euleri tsükliks Graafi, kus leidub Euleri tsükkel, nimetatakse Euleri graafiks (nt ümbriku joonistamine ühe joonega) Euleri tsükli leidumise kriteerium: graafis leidub Euleri tsükkel parajasti siis, kui graaf on sidus ja tema iga tipu aste on paarisarv Ahelat, mis läbib graafi kõik tipud täpselt üks kord, nimetatakse Hamiltoni ahelaks
Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub eesmärgiks, mis on ise võimeline esile kutsuma motivatsiooniseisundi, kujuneb sellega ise vajaduseks. Nad muutuvad ideatoorseteks- omandavad iseseisva tähenduse, muutuvad psühholoogilisteks invariantideks. MOTIIV- on tunnetatud vajadus. Konkretiseerib motivatsiooni. Arusaamine vajadusest, tegevusest selle rakendamisel, eesmärkidest. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. On teadlik suhtumine juba olemasolevasse aktiivsusse. Teadlik motiiv. Ebateadlik motiiv- ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma põhjalikuma uurimiseta ka teistele. Enamik on sellelaadsed. Tegevust mõjutab palju motiive, nende konfliktist ja võitlusest kujuneb välja üks juhtmotiiv, või mõned peamised
ja vaimse kultuuri produktide arengust. Inimese motivatsioonisfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erine iseloom. Sellega kaasneb ka interotseptiivsete (kehasisekkst saadavate) signaalide töötluse süsteemi asendumine teadlikult tunnetatud soovide, püüdlust, kahtluste, tahtekindluse jmt inimomaselt reguleeriva osaga. Vajadused muutuvad ideatoorseteks, st vajaduste rahuldamise vahendid omavad iseseisva tähenduse ja tänu sellele muutuvad psühholoogilisteks invariantideks. Sümboolsus ja vahendatus tagab inimese võime aegsasti, prognoositavalt käituda vastavalt vajadustele, mis võivad käivituda alles tulevikus. MOTIIV Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Motiivid teadvuse osavõtu järgi:
annaabi.ee 
