Praegu leidub ligikaudu 100 000 inuiti keele kõnelejat kolme eri tähestikku ladinat, kirillitsat ja kolmandat, spetsiaalsete tähemärkidega süsteemi, millel on lisaks kuus regionaalset versiooni. Kuigi inuiti keel kujunes välja arvatavasti juba 7000 aastat tagasi, oli see viimase ajani olemas vaid kõnekeelena. Talvel elavad inuitid kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui inuittidel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel, aga kolitakse onnidest nahktelkidesse. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi
rituaalidega. Laulude ja tantsude puhul on tähtis osa sümboolikal. Pauvaud on kogunemine. Lõuna ja kesk ameerika rituaalne jook on kakao. Vanimate stseremooniate hulk kuulub higistamistelk. Eskimod On mitme eskimo keeli kõneleva rahva ühine nimetus. Inuitid elavad põhja Alaskas ja Kanadas , Gröönimaal. Jupikid elavad Lääne Alaskas ja Venemaal kaug idas. (inuitid- inimesed).(jupikid-toorliha sööjad).Muusika on igapäeva pärisosa. Inuittidel on olulisel kohal laul , tants ja rütmisaade. Pill on raamtrumm- suur ümmargune puust võru , mille peal on loomanahk. Eskimote muusika jaotub viieks: tantsulaulud(laulavad mehed , naised tantsivad) , tseremoniaalsed laulud(kindlatel tähtpäevadel , sündmustel) , rituaalsed amaanilaulud(palutakse neilt abi haigete tervendamiseks) , nalja ja lastelaulud , mängulaulud. amaan nõid , preester. Euroameerika muusika
Kuigi inuittide elu on oluliselt muutunud viimase sajandi jooksul, jätkavad nad oma traditsioone. Traditsioonilised teadmised nagu lugude jutustamised, mütoloogia, muusika ja tants on nende traditsioonide oluline osa. Perekond ja kogukond on neile väga olulised. Inuiti muusika on valdavalt vokaalmuusika. Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel, jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel. Kasutatakse eeslauljat. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Inuittidel on tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinumaks saatepilliks on trumm. Traditsiooniline inuiti kurgulaulmine on mäng kahe naise vahel, mille käigus tehakse järgi maa helisid ning helivõimendusena kasutatakse teineteise suukoobast. Inuiti kurgulaulmisele iseloomulik on see, et lauldakse ka sissehingamise ajal ning mängu eesmärk on vastane naerma ajada. Inuiti päritolu lauljatar Tanya Tagaq on praegu üks tuntumaid
esitustavades. Indiaanlaste muusikal on tänapäeval tunda ka euroopalikud mõjud. Maadeavastajate kaudu levisid sinna ka viiul ja kitarr. Tähtsaimatel kohtadel on siiski lipulaulud ja hümnid. Inuittide e. eskimote muusika Eskimo rahvad jagunevad enamasti kaheks grupiks. Ühed on inuitid, kes elavad Põhja Alaskas, Kanadas ja Gröönimaal. Teised on jupikid, kes elavad Venemaal Kaug Idas ja Lääne Alaskas. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Nagu indiaanlastelgi on inuittidel tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinuimaks saatepilliks on raamtrumm ( - suurele võrule on pandud loomanahk pingule, mängitakse pulgaga ). Eskimo muusika võib jaotada üldjoones viieks : 1. Tantsulaulud ( enim levinud, naised mehed laulavad, naised tantsivad, mehed löövad trummi, / harva tantsivad ka mehed / ) 2. rituaalsed samaanilaulud ( suheldakse jumalatega, palutakse neilt abi ) 3
Enamik inimesi räägivad nii Taani kui ka Grööni keelt, kuid osa räägib ainult kas ühte või teist. Inglise keel on kolmanda keelena. Grööni keel on kõige levinum Eskimo-Aleuudi keeltest. Äratuntavad on 3 murret: Põhja-Grööni murre (mida räägivad 1000 inimest Qaanaqi piirkonnas, Lääne-Grööni murre (või Kalaallisut) mis on ametlik standartne keel ja Ida-Grööni murre (Tunumiutut ida-gröönimaal) USUNDID: Inuittidel samanism , Üldiselt kristlus, luterlus. Tegevus: Gröönimaa elanike peamiseks tegevuseks on kalade (tursk ja lõhe) ning krevettide püük ning töötlemine.. Ekspordist saadud tulust moodustab 95% kalaeksport. Kasvatatakse lambaid ja põhjapõtru. Kütitakse hülgeid ja polaarrebaseidGröönimaa maavarad on märkimisväärsed. Kaevandatud on krüoliiti, sütt ja marmorit, hilisemal ajal ka tsinki, tina ja hõbedat. On eeldused
kultuurist ja lingvistiliseks v keeleliseks determinismiks, s.t. et keel määrab täielikult ära inimeste maailmapildi. Whorfi ühes tuntud uurimuses räägib ta inuittide keelest, milles on kümneid eri sõnu erinevate lume olekute kohta. See uurimuse järeldused said hiljem palju kriitikat. Võrdluseks etteruttavalt: ökoloogilisest vaatepunktist pole mitte keel see, mis õpetab inuitti märkama kümneid lume olekuid, vaid elamine lumises keskkonnas on kujundanud inuittidel sellise keele. Idee taustast: arvamust, et keel on mõtlemise ankur avaldas juba saksa filosoof ja keeleteadlane Wilhelm von Humboldt 1836 a (Keelte võrdevast uurimisest; sk.k 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 10 Über das vergleichende Sprachstudium), siiski olid esimesed keele ja kultuuri seoseid uurivad tööd Euroopa kultuuride-keelte kesksed. Sapir-Whorfi teooria kujunemisel oli oluliseks mõjutajaks antropoloog Franz Boas ja tema uurimused kultuuriti
annaabi.ee 
