Mehed Inuitid käivad iga päev jahil ,või kala püüdmas. Nende tööristadeks on harpuunid ning metallriistad, mis aitavad liha lõigata, seda süüa ning puhastada. Kõik tööristad on käsitsi valmistatud. Naised valmistavad toitu ning õmblevad riideid, mis on valmistatud kokkuõmeldud looma nahkadest ning jalanõud on tehtud karibuu või hülje nahast ning riidestiilid erinevad igas piirkonnas üksteisest. Igas piirkonnas on erinev kultuur ja seetõttu erinevad nii mustrid Inuitide mantlitel ning nende pikkus ja paksus. Inuitid elasid ja elavad käsitsi valmistatud lumeonnides talve paiku,kus on küllalt ruumi paljudele inimestele, magamisasetele ning ahjule ja looma nahkadest telkides elavad nad soojematel perioodidel. Külma eest kaitsevad Inuiite vaid nende paksud riided ning on tõestatud et nende riided on maailma kõige soojemad. Inuitid söövad kala ning loomaliha, nagu hülje liha, karuliha ning linnulihakõik see toit
Inuit Culture, Traditions, and History Traditional Inuit way of life was influenced by the harsh climate and stark landscapes of the Arctic tundra from beliefs inspired by stories of the aurora to practicalities like homes made of snow. Inuit invented tools, gear, and methods to help them survive in this environment. Read on to learn more about traditional Inuit ways of life, and how Inuit culture has been changed over the past century. Geography Inuit communities are found in the Arctic, in the Northwest Territories, Labrador and Quebec in Canada, above tree line in Alaska (where people are called the Inupiat and Yupik), and in Russia (where people are called the Yupik people). In some areas, Inuit people are called "Eskimos" however many Inuit find this term offensive. The word "Inuit" means "the people" in the Inuktitut language. Inuit Homes In the tundra, where Inuit communities are found, there are not many building materials. No...
o Lingvistiline o Füüsiline-bioloogiline o Arheoloogiline o Sotsiaal- ja kultuurantropoloogia Peamine seisukoht: kultuuri kui nähtust saab mõista vaid detailselt selle spetsiifilisi struktuure uurides Tugev huvi ka ajaloo ja botaanika vastu, õppis füüsikat, matemaatikat ja geograafiast 1883 ühines geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes, Inuitide juures üheks eesmärgiks kirjeldada nende elukeskkonda Historitsism rõhutas ajaloo olulisust Rassismi-vastane leidis, et indiviidide vahelised erinevused on suuremad kui rasside vahelised Kultuurrelativism: The Limitation of Comparative Method of Anthropology kritiseerib võrdlust ja ka evolutsionismi Kultuurides peituvaid sarnasusi on võimatu alati põhjendada inimloomuse ühtsusega
· kolm musi (tõelise sümpaatia korral), · kallistus, · põsenäpistus (valus! itallased tervitavad nõnda lapsi), · juustesasimine, · peasilitus, · suudlus huultele, · pikk, kestev puusi haarav kaisutus, · käteplaks, · keeruline käteplaks koos mitme käeväänamisega, · privaatne rühma/kultuslik märk (nagu vabamüürlaste käepigistus), · armeetervitus, · ninade hõõrumine (inuitide ja maooride tervitus), · naeratus. Inimkonna lapsepõlves oli naeratus tegelikult agressiivne zest, hoiatus vastaste eemale hirmutamiseks. See hammaste paljastamine ja lai grimass on praegugi paljude loomade juures kasutusel, näiteks simpansid peletavad niimoodi soovimatuid külalisi. Aastatuhandete jooksul on inimolendid kohandunud ja lihvinud naeratuse tervituszestiks, nagu seda tänapäeval tunneme. Kui möödume võõrast inimesest ja kogemata loome
kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega. 15. sajandil Gröönimaal Skandinaavia asustus hääbus. Viimased arheoloogilised leiud, mis tunnistavad skandinaavlaste asustusest Idaasulas, pärinevad 15. sajandi lõpust. Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuitide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Inimesed haigestusid näiteks rahhiiti ja skorbuuti. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. Umbes 1500 asukat võis lahkuda Ameerikasse. 4.4 Viikingite seos Ameerikaga Ameerika asub Gröönimaale võrdlemisi lähedal. Piisas vaid õnnelikust juhusest, et toimuks avastus. Seda ei tulnud kaua oodata. 986 aastal sõitis norralane Bjarni Herjulfsson Islandile sugulastele külla