ütlemisviisiga). Eesti keelses predikaatloogikas on väljendil lause veel tähendus KINNINE VALEM. Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning JÄETAKSE VÄLJA KÜLLALDASE ALUSE SEADUS, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. 3) MITTEKLASSIKALINE LOOGIKA – jaguneb omakorda üldistatud loogikateks(nt modaalloogika, interrogatiivloogika jt.) ning hälbinud loogikateks(intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt.). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist(nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõesväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid(nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid
Klassikalises loogikas on väljend lause sama tähendusega, mis propositsioon (väitlause sisu, mis pole seotud konkreetse keele või ütlemisviisiga). Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning jäetakse välja küllaldase aluse seadus, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. Mitteklassikaline loogika jaguneb omakorda üldistatud loogikateks (nt modaalloogika, eroteetiline loogika jt) ja nn hälbinud loogikateks (intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist (nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõeväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid (nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid keerukaid probleeme, nt kvantmehaanika loogikat.
on väljend lause sama tähendusega, mis propositsioon (väitlause sisu, mis pole seotud konkreetse keele või ütlemisviisiga). Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning jäetakse välja küllaldase aluse seadus, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. Mitteklassikaline loogika jaguneb omakorda üldistatud loogikateks (nt modaalloogika, eroteetiline loogika jt) ja nn hälbinud loogikateks (intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist (nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõeväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid (nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid keerukaid probleeme, nt kvantmehaanika loogikat.
annaabi.ee 
