Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e.vulkanism). Maapinnale tungimisel eralduvad seoses rõhu vähenemisega kõrge temperatuuriga magmast temas olevad gaasid ja veeaur, nn.lenduvad komponendid. Seetõttu erineb maapinnale voolanud laava magmast oma keemiliselt koostiselt. Magma koosneb: O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, Mg, K, H Peamine komponent on SiO2. Ränidioksiidi hulgast sõltuvad magma ja laava füüsikalised ja keemilised omadused ( näit. voolavus).
sellest algas reklaamiteadete masstootmine. 1839. aastal andis olulise panuse reklaami arengule fotograafia sünd ning 1890. aastal fotolitograafia leiutamine ja 1895. aastal kino teke. 1899. aastal sai teoks esimene üle 1 miljoni USA dollari maksev reklaamikampaania, samal ajal tekkisid ka esimesed reklaamitegijate klubid ja ühendused. (Roose 2002:15) Reklaamindust iseloomustavad järgmised omadussõnad: üldlevinud, tormakas, läbiv, materialistlik, intrusiivne, dünaamiline, ahvatlev, tüütu, ärritav, asendamatu, paeluv. Keskmine tarbija puutub päevas kokku mitmete sadade reklaamidega. Peter W. Allport'i 1974. aasta Journal of Advertising artiklis ,,Professionalism in Advertsing" uuring paljastab, et keskmine linnas elav inimene puutus kokku 117 kuni 484 reklaamiga päevas, seda nelja erineva meedia suurvormi abil. (Wright jt 1984:8) 5
Viskoossuse vastandomadus on voolavus. Vulkaanilised kivimid o Tardkivimid tekivad magma ülesulamise käigus Efusiivsed ehk vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad peale laava pursed, tarduvad maapinnale jõudes (obsidiaan, basalt) Intrusiivsed ehk süvakivimid tekivad, kui magma tardub enne maapinnale jõudmist (graniit, gabro) Soonkivim ehk poolsüvakivim tekib, kui magma tardub kivimi lõhes. Batoliit ehk suur intrusiivne keha, mis maakoores kristalliseerub, hõlmab rohkem, kui 100km2 suuruse ala Daik ehk kihilisi kivimeid lõikavatesse lõhedesse tekkinud kivimikehad Sillid ehk kihtidega paralleelselt tekkivad kivimikehad Lakoliit on nagu väike kumera kujuga batoliit Mida kiiremini magma jahtub, seda väiksemad kristallid tekivad (basalt vs graniit) Vulkanismi kasulikkus: o Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island)
Lained levivad maavärina koldest e. hüpotsentrist kõigis suundades. Epitsenter kuhu seismilised lained jõuavad kõige kiiremini ja suurima amplituudiga. Asub otse hüpotsentri kohal. Magma on keerulise silikaatse koostisega looduslik sulam, mis tekib vahevöös ja maa-koores (35-75 % moodustab SiO2). Ränirikas on happeline ja madala temperatuuriline. Kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht ja magma tungib: Maakoore ülemistesse osadesse (intrusiivne magmatism). Magma jahtub, kristalliseerumisel tekivad magmalised kivimid. Ka lähtemagma koostis võib muutuda toimub ümberkristalliseerumine ja tekivad uued kivimid. Maapinnale (efusiivne magmatism e vulkanism). Eralduvad gaasid ja veeaur. Kujunevad vulkaanilised kivimid. Maapinnale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Vulkaanid paiknevad Maal ebaühtlaselt. Kõige rohkem leidub
annaabi.ee 
