Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"introverdiks" - 4 õppematerjali

Introvertsus-kõne
1
docx

Introvertsus (kõne)

introvertideks. Et minu juttu mõista on vaja teada, kes üldse on introverdid? Introverdid ei ole lihtsalt häbelikud inimesed. Introvert olemine on midagi muud. Introvert olemine tähendab üht moodi seletades seda, et inimene on kõige produktiivsem ja rohkem nö elus, kui ta on vaiksemas keskkonnas koos iseenda mõtetega. Samal ajal kui ekstraverdid on seda pigem inimeste seltsis. Introverdid vajavad palju aega iseenda mõtete jaoks ja ei ­ nad ei istu alati nurgas ja ei nohise seal. Introverdiks olemise põhiprobleem on selles, et iga kord kui keegi vihjab sellele, et oleme liiga vaiksed, häbelikud või tagasihoidlikud, proovime me pugeda enda nahast välja ja üritada olla rohkem ekstravertsed. Aga iga kord kui mina isiklikult seda teen, tunnen, et see on vale ja et introverdid on tegelikult suurepärased just sellisena nagu nad on. Nii käituvad paljud introverdid ja see on mingil määral meie kaotus. Kaotus ka meie kooli- või töökaaslastele ja

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
Iga inimene on isiksus
2
doc

Iga inimene on isiksus

välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru ei ole tal küll palju, kuid sõprus on tugev ja andunud. Pole võimalik vormida n. Loogilis-intuitiivset ekstraverti Sensoorselt-eetiliseks introverdiks. Lõpuks me ikkagi teame, et me kõik oleme erinevad. Me näeme maailma erinevalt, me tajume seda erinevalt ja muidugi on meie arusaamad erinevad. Me peame leppima sellega, millisena oleme sündinud ja sellega me ei muutu aja jooksul. Inimene võib areneda või degradeeruda, kuid ainult oma tüübi raames. Me peaksime oleme õnnelikud, et meil on olemas kindel isiksus ja et me oleme erinevad, kuna siis tunneme ennast ka siin maailmas rohkem erilisemana.

Psühholoogia → Psühholoogia
45 allalaadimist
Meedia mõju käitumisele ja isiksusele
6
docx

Meedia mõju käitumisele ja isiksusele

rohkem kui varem. (Philips, 2007) Sotsiaalne suhtlemine on üks peamisi põhjuseid sellise meedia vahendi nagu internet kasutamiseks. Kuidas aga interneti kasutaja iseloomuomadused mõjutavad ,,päris elu" ja ,,näost näkku suhtlemist" võrreldes interneti sotsiaalvõrgustiku suhtlusega? (Amichai- Hamburger, Wainapel, Fox, 2002) 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA Dmitri Williams leidis, et küberruum võimendab meie olemust. Introvert muutub aina rohkem introverdiks ja ekstravert rohkem ekstraverdiks. Televiisoris näidatavad halvad uudised kaaluvad kõrgelt üles head uudised. Ühe suurimatest uuringutest tegi aga Jeffrey Johnson, kes jälgis 700 peret 17 aastat salvestades nende vaatamisharjumusi, tervist, tausta ning teisi iseloomu kalduvusi. Nende leiud kinnitavad väiksemaid uuringuid selles vallas, et televiisori vaatamistihedus lapsepõlves ja teismeeas toob kaasa muutused tähelepanus, magamises jms.

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
76 allalaadimist
Psühholoogia alused konspekt
20
docx

Psühholoogia alused konspekt

(määravaiks eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt) Neofreudism ­ nad pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimeste liikuma panevate jõudude poole. Analüütiline psühholoogia ­ Carl Gustav Jungi ideed, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Pöörab tähelepanu rohkem patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Jungi järgi jaotub inimene ekstraverdiks ja introverdiks. Humanistlik psühholoogia ­ C. Rogers ja A. Maslow. Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Kognitiivne psühholoogia ­ tunnetusteadus

Psühholoogia → Ülevaade psühholoogiast
115 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun