teisele. Tugiasustamine (re-inforcement, supplementation) – isendite lisamine sama liigi olemasolevale asurkonnale. Liigikaitseline introdutseerimine (ka: soodus introdutseerimine) (conservation introduction, benign introduction) – katse asustada liik looduskaitselistel eesmärkidel sobivasse elupaika ja biogeograafilisse regiooni, kuid väljapoole liigi teadaolevat levilat. See meede on rakendatav vaid juhul, kui liigi teadaoleva levila sees pole enam sobivaid alasid. Re- introdutseerimise eesmärgid ja tüübid? Eesmärgid: Ulukite taastamine jahinduslikul otstarbel; Inimese ja looduse vaheliste konfliktide lahendamine;Mitte-kasutusväärtusetaastamine – näiteks turism; Loodusrikkuse alalhoid. Tüübid: Korralduslik ja teaduseksperiment. Liigikaitseline introdutseerimine (ka: soodus introdutseerimine) (conservation introduction, benign introduction) – katse asustada liik looduskaitselistel eesmärkidel
Sobib ka kartul, maapirn, õunad, kuid neid võiks heintega segada, et vältida külmumist. Jõusööt on tavaliselt teravili. Parim on kaer. Kõlbavad ka tammetõrud, eriti purustatult. Põder on Eesti loodusoludega hästi kohanenud ja mingit lisasöötmist ta ei vaja. Teadliku põdrahoole peamine eesmärk on nende loomade eemalemeelitamine inimese rajatud metsakultuuridest, pakkudes neile midagi veelgi maitsvamat. EESTISSE AKLIMATISEERITUD IMETAJALIIGID: Introdutseerimise aeg ja koht. Algne areaal. Nende edasine käekäik. Punahirv 1927 Abrukale, 1970 Saaremaa ja Hiiumaa. Mandrile arvatavasti 1980 Lätist. Ondatra 1947 Emajõkke ja Vooremaa järvedesse Ameerika naarits enne II maailmasõda toodi karusnahakasvandustesse, pääses puurist loodusesse. Venemaal lasti neid niisama ka loodusesse lahti niiet mõned tulid meile ka üle piiri Kobras 1957 Jägala jõkke Halljänes mõisnike poolt 19.saj
Parimaks võimaluseks kaitsta puid suurulukite eest on puistu või metsakultuuri ümbritsemine võrktaraga. 76. Mis on biotõrje? Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Näiteks mitmete põllumajandustaimi söövate putukate levikut piiratakse nende putukate parasitoidide levikut soodustades. Võõrliikide invasiivset levikut tõkestatakse vastava liigi päritolumaalt tema paljunemist piiravate liikide introdutseerimise abil. 77. Metsatulekahjud (liigid, põhjused, ennetamine). Kuigi mõnikord võib metsapõleng alguse saada ka pikselöögist, on enamik metsatulekahjusid Eestis siiski põhjustatud inimese hooletusest või oskamatusest tuld kasutada. Tavaliselt tekkivad põlengud suitsetajate süül (tiku või suitsuotsa mahaviskamisel), lõkete tegemisest; raiejäätmete, prahi või kulu põletamisest, mahalangenud elektrijuhtmest või muust. Mõnikord võivad metsatulekahju esile kutsuda ka
annaabi.ee 
