Introduktsiooni ajalugu ulatub rohkem kui 2000 aasta.taha. meie ajaarvamise algul introdutseeriti Hiinast Kesk-Aasiase mooruspuu, Idamaadelt Euroopasse mitmed roosiliigid. Siit võib välja tuua ka kaks esimest introduktsiooni põhjust- viljapuud ja dekoratiivsed taimed. Hiljem lisandusid introdutseeritavate liikide hulka tarbepuud- kas siis puidu saamiseks või mõne muu puu osa kasutamiseks. 6 Teaduse arenedes hakati introduktsiooniga tegelema teaduslikel põhjustel, nii hakati rajama arboreetume ja botaanika aedu. Tänapäeval võivad liikide introduktsiooni põhjusteks olla: · puidu head omadused · puidumoodustamise suur võime · viljade, lehtede, õite või koore kasutusvõimaluste tõttu · halbade kasvutingimuste hea taluvus · suur esteetilisus Introduktsiooniga võivad kaasneda järgmised probleemid: · sobimatus Eesti klimaatilise eripäraga
Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud. Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks. * Tahtlik ehk sihipärane introduktsioon toimub inimese soovil ja sageli põllumajandusliku, jahindusliku või aiandusliku eesmärgiga sissetoodud liike tarvitada, lisaks kohalikule faunale ja floorale. * Tahtmatu ehk sihipäratu introduktsiooniga on tegu, kui liik (tulnukas, nt. tulnuktaim) on mingisse kohta jõudnud küll kaudselt inimese abiga (näiteks laevadega, rongidega), kuid viimase teadmata. Keskkond ehk miljöö on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Keskkond võib hõlmata kogu maailma selle mitmekesisuses, kuid keskkond võib olla ka näiteks looduslik (ökoloogiline, bioloogiline), majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline vms. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade,
poori/mm2. Häirivaks asjaoluks on tunnuse kokkulangevus vahemikus 8,512,2, mistõttu liikide eristamine ainult pooride tiheduse järgi ei ole alati võimalik. Juurepessu levimine on olnud otseselt v kaudselt seotud just metsade majandamise intensiivistumisega puhtpuistute väljakasvatamise, suviste raiete, mitte-metsamaade metsastamisega, üha sagedasema raske tehnika tulekuga metsa, arvatavasti ka metsaväetamise ja kontrollimatu võõrpuuliikide introduktsiooniga. Asjata ei öelda, et juurepess tuleb metsa inimese jalajälgedes. Alaküljel olevates poorides küpsevadki juurepessu eosed, mis tuulest laialikantuna nakatavad peamiselt värskeid kände, harvem juure- ja juurekaelavigastusi kasvavatel puudel. Juurekontaktide kaudu levib haigus ka lähinaabruses kasvavate eluspuude juurtele. Juurepessu oht on suur: kõrge lubjasisaldusega toitaineterikastel muldadel, okaspuude
Alamad vetikad (algofloora) taimed: samblikud (lihhenofloora) ------------------ seened (mükofloora) seda enam ei tehta Ülevaade Eesti taimkatte uurimise ajaloost Esimesed andmed Eesti taimestikust Keskaegsest taimeteadusest Eesti alal on vähe andmeid, seda eelkõige kirjalike allikate vähesuse tõttu. Sel ajal kasvatati kloostriaedades enamasti ravim- ja ilutaimi ning tegeleti kultuurtaimede introduktsiooniga. On teada, et 13. sajandil kuulus dominiiklastele ladinakeelne meditsiinilis-botaaniline käsikiri "Herbarius-Codex", mis sisaldas taimede kirjeldusi ning juhatusi ravimtaimede kasutamiseks. Eelmise sajandi algul läks see käsikiri Tallinna linnaarhiivist kaduma. 1452. aastast on teateid Tallinna raeapteegi aia olemasolust. 1645. aastal asutati Narva apteegi aed, kus 1677. aastal kasvatati ligikaudu 150 liiki ravimtaimi. 1632
annaabi.ee 
