Moksvasse, anti uus korter, leiti töö teadusinstituudis - siin ei olnud mingit otsast Moksva poolset vaenu ning see, et Karotammel nii hästi läks, ei olnud meeltmööda Käbinile. Käbin tõstab Moskva ees küsimuse, et Karotamme tuleb tugevamini karistada. Formaalselt Karotamme küsimust KK arutati - kõige suurem tulemus, see et Karotamm sai noomituse. Käbini tegevus ei piirdunud pärast 1950. aasta märtsipleenumit ainult Karotamme vastu intrigeerimist, vaid tema eesmärgiks oli ka teiste Karotamme lähikondlaste kõrvaletõrjumine - nt Veimer. Ka tema osas Käbin püüdis saavutada lisakaristamist, käis Moskvas aru andmas, aga midagi tõsist ette ei võetud. Käbini puhul oluline see, et Karotamme suhtes tema positsioon ei muutunud, Karotamme poolt tähendas see seda, et ta ei saanud Eestisse enam tagasi tulla. Just Käbini vastuseis ei lasknud Karotammel Eestisse tagasi tulla. Suri 1969. aastal, Käbin suri 1999. aastal.
ametialasel suhtlemisel, kasutatakse pilkeid, solvanguid, torkeid jne. omaette eesmärgiks muutub "vaenlasele" kahju tekitamine, seda ka juhul, kui see iseennast kahjustab esineb ka pealekaebamist, intrigeerimist, laimamist, ässitamist, meelitatakse teisi oma leeri ainuüksi "vaenlase " juuresolek hakkab mõjuma häirivalt (vt. võtmeärritaja) Võimalikud ka käsikähmlused, nõude loopimisest kuni relva kasutamiseni (USA koolide näited)
Tingimata pidi artiklis antama mingi lahendus, kriitika pidi olema nö edasiviiv, vaba sensatsioonitaotlusest. Kriitika toon sõltus eksimuste iseloomust. Stalini ajal oli kohustuslik ajalehtedes kriitikat teha ning siis avalikke kriitikavastuseid süüdiolijailt nõuda. Samal ajal võis laimu eest isegi vangi sattuda, teha paranduslikke töid või trahvi maksta kuni 100 rubla. Kritiseerida soovitati nn kodanlikke igandeid (ahnitsemist, tööpõlgust, intrigeerimist), aga ka nõukogude enda ühiskonna pahesid nagu sõnakõlksutamist koosolekutel, ürituste korraldamist linnukese pärast, ebakultuurset teenindamist... Põhimõtteliselt tohtis kritiseerida iga isikut, kuid tegelikult tuli ikkagi ette ajakirjanike tagakiusamist, vallandamist, kohtu alla andmist, kinnimõistmist kellel vägi, sellel võimus. Oli selge, et kritiseerida ei saanud parteikomiteed või täitevkomiteed tervikuna, kuna väljaanne oli tingimata nende oma.