finantsinstrumendi ajaloolise volatiilsuse analuusil, kusjuures analuutilised andmed peavad olema kattesaadavad vahemalt uhe aasta ulatuses. Usaldusnivooks on tavaliselt 95%, 97,5%, 99% voi 99,9%. Baseli Komitee poolt soovitavaks usaldusnivooks on 99%. Tundlikkuse analuusi eesmargiks on hinnata tegevuskeskkonna uksiku teguri muutumise moju panga riskidele ja kapitali - vajadusele. Naiteks intressiriski mootmisel kasutatakse intressitundlikkuse analuusi, mis naitab, kui palju vaheneb intressitundlike finantsinstrumentide ja kogu intressipositsiooni nuudis - puhasvaartus, kui koik intressikoverad tousevad voi langevad teatud baaspunkti vorra. Arvestades Baltikumi finantsturgude suhteliselt madalat likviidsust ja luhikest kauplemisajalugu, kasutatakse VAR- meetodiga paralleelselt ka stsenaariumianaluuse ja stressteste. Stresskahjumi all moistetakse kahjumi suurust, mis tekib vahetoenaoliste, kuid voimalike negatiivsete stsenaariumite korral naiteks Balti
vähemalt 1 a ulatuses). Soovitatavaks usaldusnivooks on 99%. Vaadeldava perioodi pikkus sõltub riskipositsiooni pikkusest ja turu likviidsusest. Tundlikkuse analüüs eesmärgiks on hinnata tegevuskeskkonna üksiku teguri muutumise mõju panga riskidele ja kapitalivajadusele. Näiteks intressiriski mõõtmisel kasutatakse intressitundlikkuse analüüsi, mis näitab, kui palju väheneb intressitundlike finantsinstrumentide ja kogu intressipositsiooni nüüdispuhasväärtus, kui kõik intressikõverad tõusevad või langevad teatud baaspunkti võrra. Stressitestid Stresskahjumi all mõistetakse kahjumi suurust, mis tekib vähetõenäoliste, kuid võimalike negatiivsete stsenaariumite korral näiteks Balti riikide valuutada 50%'se devalveerimise korral. Optsiooniportfelle hinnatakse
hoiuintressimäärade pakkumine, tähtajaliste hoiuste lõpetamine 30-päevalise etteteatamisega vms. •Uute hoiuste kaasamine ning laenude võtmine. •Kohustuste tähtaegade pikendamine. •Omakapitali suurendamine. lk. 293-310 27. Intressimäärariski põhjused Intressimäärariski võib põhjustada nii üldine intressimäärade muutumine kui ka intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 28. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on abso-luutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäära-riskile ja
annaabi.ee 
