Rendileandja kajastav kasuturendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis tavakorras, analoogiliselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kajastatakse lineaarselt, kui mõni muu meetod pole objektiivsem. Rentniku aruannetes kajastatakse lineaarse kuluna välja arvatud juhul, kui mõni muu meetod on objektiivsem. Müügi ja tagasirenditehingud Kapitalirendi tingimustel kajastatakse tagasirenti kui finantseerimistehingut, perioodilised laekumised kajastatakse intressikuluna. Kasutusrendi tingimustel tagasirent kajastatakse ostumüügitehinguna, kusjuures kasum/kahjum kajastatakse kohe, kui müügihind pole madalam õiglasest väärtusest ning vahe ei kaeta madalamate intressimääradega tulevikus või kui müügihind pole kõrgem kui vara õiglane väärtus. Tänud tähelepanu eest!
olemasolevasse asukohta ja seisundisse. (SME IFRS 13.5, 13.11). Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. (SME IFRS 13.6). Juhul kui varud ostetakse tavapärasest maksetähtajast pikemaajalise järelmaksuga, kajastatakse varude soetusmaksumusena ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul. Vahet soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuluna 5 soetamise ja maksmise vahelise perioodi jooksul. Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. (SME IFRS 13.7, 25.2). Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne)
kapitalirent ning kasutusrendi korral ka sellest, kas müügitehing toimus turuhinnas või mitte. Kui müügi-tagasirenditehingus tagasirent on kapitalirendi tingimustel, kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut, mitte kui ostu-müügitehingut, st «müüdud» vara jääb müüja bilanssi ning saadud raha («müügihinna») summas kajastatakse bilansis kapitalirendikohustust. «Müügihinna» ja rendimaksete miinimumsumma vahet kajastatakse rendiperioodi jooksul intressikuluna analoogiliselt tavaliste kapitalirendilepingutega. Näide. Ettevõtte sõlmib pangaga hoone müügi-tagasirendi lepingu järgmistel tingimustel: Hoone jääkmaksumus ettevõtte bilansis 15 miljonit krooni Hoone «müügihind» 20 miljonit krooni (millest 15 miljonit tagastab ettevõte rendimaksete näol 10 aasta jooksul; rendiperioodi lõpus tagasiostu optsioon 5 miljoni eest;
kaup. Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane ja ettevõttele on tehtud ettemakse, siis on kohustus laekunud ettemaksust arvestada välja ja arvele võtta käibemaks. Intressivõlad Intressivõlad on arvestatud ja kuludesse kantud kuid veel tasumata intressikulu. Raamatupidamislausend: Intressivõla arvelevõtmine kohustusena D: Finantskulud intressikulu K: Intressivõlg Intressivõla tasumine arvelduskontolt D: Intressivõlg K: Arvelduskonto Intressivõla kohustust võib ka tasudes kohe intressikuluna kajastada D: Finantskulud intressikulu K: Arvelduskonto 7.2 Pikaajalised kohustused Oluline tähtsus majandustegevuse finantseerimisel on vahenditel, mis saadakse pikaajaliseks kasutamiseks - pikaajalised laenud, pikaajalise kapitalirendi kohustused või vahendid, mis saadakse pikaajaliste võlakirjade emiteerimisega. 7.2.1 Pikaajalised laenukohustused Pikaajaliste laenukohustuste arvestus korraldatakse võlausaldajate lõikes. Raamatupidamislausendid pikaajalise laenu korral:
annaabi.ee 
