Rahavoogude mudeleid on 7: 1. Tavaline, harilik rahavoog- igal perioodil erinev 2. Annuiteet- harilik või avansiline ehk rentannuiteet (vaata ülevalt mõistetest) 3. Kasvav annuiteet ehk kasvuannuiteet- harilik või avansiline 4. Perpetuiteet 5. Kasvav perpetuiteet ehk kasvuperpetuiteet Rahaühiku tulevast väärtust arvutatakse intressifaktori valemi abil: FVIF i , n=( 1+i )❑n , kus FVIF on tulevase väärtuse intressifaktor n aasta ja i intressimäära juures, i on intressimäär ja n on aastate arv. Üksiku rahaühiku tulevikuväärtus leitakse aga järgneva valemi põhjal: FV t=PV 0 ×(1+i )❑t , kus FV on rahaühiku tulevane väärtus, PV on selle nüüdisväärtus ja t=1,2,...,n 12 Rahaühiku tulevase väärtuse intressifaktori arvutamine aastas erineva perioodi
(2.22) FVn = PV 1 + . m Näide Hoiuarvel on 1000 krooni intressimääraga 10% aastas, mille arvutamine toimub kvartaalselt. Kui suur on see summa väärtus nelja aasta pärast? 4 4 0,1 FV4 = 1000 1 + = 1 485 krooni. 4 Kui tegemist on täisarvuliste perioodidega, siis saab rahaühiku tulevase väärtuse leida intressifaktorite abil. Rahaühiku tulevase väärtuse intressifaktor (future value interest factor FVIF) on sisuliselt valemi 2.20 PV taga olev tegur: (2.23) FVIFi ,n = (1 + i ) n . Seega saab tulevase väärtuse valemi välja kirjutada ka järgmiselt: (2.24) FV n = PV FVIFi ,n . Näide: Järgnevalt arvutatakse üle-eelmise näite tulemused intressifaktori tabelit kasutades: FV4 = 1000 FVIF10%,4 = 1000 1,464 = 1464 krooni. Kui intressi arvestatakse mitu korda aastas, siis tuleks tabeli väärtusi korrigeerida järgmiselt: perioodide arv
ennast veel ära ei tasu. Eelnevalt sai näidatud, et rahanduslikus mõttes on projekt tasuv, kui NPV on suurem kui null. Finantskasumiläve kujundamisel võetakse NPV nulliga võrdseks. Finantskasumiläve valemisse on aga vaja leida keskmist rahavoogu, mis viib NPV nulli. Arvutusvalem on järgmine: IO (8.39) OCFt = , PVIFAi ,n kus PVIFAi ,n annuiteedi nüüdisväärtuse intressifaktor. Finantskasumiläve punkti valem on järgmine: FC + OCF (8.40) Q BP ( F ) = . P -V Finantskasumiläve punkt tuleb seda kõrgem, mida suurem on kapitali hind. Samas on tegemist kõige õigema kasumilävega, sest ainult selles punktis võrduvad ajaldatud kogukulud kogutuludega. Kasumiläve punktil on ka puudusi: 1) eeldatakse, et kulud on otseses sõltuvuses müügikäibest;