õppekava järgi on kuus kuni kaheksa kalendrikuud ning 1920 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam. Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august. Õppelaenu on õigus võtta igal õppeaastal ühe korra ning igal haridusastmel vaid ühe õppekava nominaalse kestuse jooksul. Õppelaenu andjad on krediidiasutused, kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvel. Riiklikku õppelaenu saab taodelda viiest pangast: AS Eesti Krediidipank, Swedbank AS, AS SEB
K: Arveldusarve 1 120 000 EEK 37. Emiteeritud võlakirjade müük nimiväärtusega Firma müüs nimiväärtusega 500 000 EEK väljaantud 5-aastase tähtajaga võlakirjad müügihinnaga 500 000 EEK. Intressi makstakse 2 korda aastas 1 jaanuaril ja 1 juulil.Aastane intressimäär on 10% D: Arveldusarve 500 000 EEK K: Väljaantud pikaajalised võlakirjad 500 000 EEK 38. Emiteeritud võlakijrade intressi arvestus Firma teeb 1. Juulil intressiarvestuse ja ülekande pangakontolt ( 500 000 *0,1 *6/12) D: Intressikulud 25 000 EEK K: Arveldusarve 25 000 EEK OMAKAPITALI JA KASUMIJAOTUSE ARVESTUS 39. Emiteeritud aktsiate märkimine Firma A emiteeris 1000 lihtaktsiat nimivääertusega 50 EEK tükk. Müügile antud aktsiad märgiti müügihinnaga kokku 50 000 EEK D: Nõuded aktsionäride vastu 50 000 EEK K: Aktsiakapital (nimiväärtuses) 50 000 EEK 40. Emiteeritud aktsiate müük nimiväärtuses Anti peale raha laekumist üle ostjale
Finantskohustusi kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Ainaks erandiks on edasimüügi eesmärgil seotatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil [9 : 70]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · võlakohustuste arvele võtmise kriteeriumid (sh lühiajaliseks ja pikaajaliseks hindamine); · võlakohustuste liigitus, süstematiseerimine; · intressiarvestuse meetodid; · tasumise ja tasaarveldusete kord; · inventeerimine; · kontode kasutamine pearaamatus; · vastutajad [1 : 153]. 7.1 Lühiajalised kohustused Lühiajaline kohustis ehk lühikohustis on selline kohustis, mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem) jooksul [2 : 297]. Lühiajalised kohustused jagunevad: · laenukohustused; · võlad ja ettemaksed; · sihtfinantseerimine;
Kuna antud tulud on saadud ebaregulaarse äritegevuse käigus ning ei ole mitte kuidagi seotud põhitegevusega, siis on need tulud kajastatud kooskõlas RTJ 2 lisas toodud kasumiaruande skeemi 2 selgitustega, mis reguleerib äritulude kajastamist kasumiaruandes. Intervjuus finantsjuhiga selgus, et saadud intresse kajastatakse finantstuluna, mille jaoks koostatakse intressinõue. Intressinõue koostatakse tekkepõhiselt ning selle kohta koostab finantsjuht intressiarvestuse. Dokumendivaatluse käigus erinevaid müügiarveid vaadeldes ei tuvastanud lõputöö autor teenuste müügiarvetel eksimusi müügitulu kajastamisel kasumiaruandes ning „Müügitulu“ kirje kasumiaruandes on vastavuses RTJ 10 välja toodud nõuetega. Võttes aluseks ettevõtte juhtkonnaga läbiviidud intervjuud ning vaadeldes müügiarveid ja käibeandmikku saab autor järeldada, et müügitulud, muud äritulud ja muud finantstulud on kajastatud