konkreetsest situatsioonist ning osapoolte taiplikkusest. Konflikti tunnistamine on esimene asjalik samm selle lahendamise suunas. Öeldakse, et parem juba õudne lõpp kui lõputu õudus. Konflikti arukal lahendamisel on võimalik ka õnnelik lõpp. Suurel määral sõltub inimeste isiksuslikest omadustest, millise lahendusstrateegia kasuks otsustatakse. Ekstravertsed inimesed reageerivad konfliktile rutem ning soovivad olukorda avalikult arutada. Intravertsed inimesed seevastu vaagivad tekkinud olukorda kauem ja reageerivad pigem siis, kui jõuavad mingile otsusele või sisepinge muutub talumatuks. Mõlemal isiksusetüübil on omad plussid ja miinused. Kuna konflikti on haaratud tavaliselt rohkem kui üks inimene, tulevad mõlema isiksusetüübi eripärad olukorra lahendamisele kasuks. Lahendust võib pakkuda võitlus, kohandumine või kompromiss Sõltuvalt olukorrast tasub valida konfliktilahenduse strateegia ning iga valik on parem kui
Tema kirjanduslike eeskujundana võiks märkida J. London, Hemingway, Nietzche, aga ka Schopenhauer. Tema teoste menu on siis erispäraliselt erandlikud olukorrad, tema peategelaste eriline sarm ja väga hea dialoog. R kirjeldab ka väga meelsasti värve. Kõik tema kangelased on positiivsed kangelased, aga nende saatus on rõhutatult traagiline. Nad on selliseid üksildlased inimesed, tunduvad passiivsed, aga nad pole ükskõiksed ennast ümbritsevate inimeste suhtes. Sisemiselt on veidikene intravertsed. Kõrvale on toonud ekstraverdid, kes tegevuse arenemise käigus osutuvad üsna tühjadeks nn. Trummilööjad, jutt ja kehahoiak on, aga sisemist võlu pole. Mitmes romaanis on enesetappe. R autorina neid enesetappe ei õigusta, ja ta nimetab seda niisuguseks täielikuks alistumiseks. Tegelastele on iseloomulikuks iroonia, skeptilisus ja mõningane künism. Varasemate romaanide tegelased on rohkem ohvrid, olukordade ja kaaslaste omad. Hiljem on sellised tegelased, kes
Tema kirjanduslike eeskujundana võiks märkida J. London, Hemingway, Nietzche, aga ka Schopenhauer. Tema teoste menu on siis erispäraliselt erandlikud olukorrad, tema peategelaste eriline sarm ja väga hea dialoog. R kirjeldab ka väga meelsasti värve. Kõik tema kangelased on positiivsed kangelased, aga nende saatus on rõhutatult traagiline. Nad on selliseid üksildlased inimesed, tunduvad passiivsed, aga nad pole ükskõiksed ennast ümbritsevate inimeste suhtes. Sisemiselt on veidikene intravertsed. Kõrvale on toonud ekstraverdid, kes tegevuse arenemise käigus osutuvad üsna tühjadeks nn. Trummilööjad, jutt ja kehahoiak on, aga sisemist võlu pole. Mitmes romaanis on enesetappe. R autorina neid enesetappe ei õigusta, ja ta nimetab seda niisuguseks täielikuks alistumiseks. Tegelastele on iseloomulikuks iroonia, skeptilisus ja mõningane künism. Varasemate romaanide tegelased on rohkem ohvrid, olukordade ja kaaslaste omad. Hiljem on sellised tegelased,
annaabi.ee 
