Sümptomid · Kesknärvisüsteem: erutuvuse tõus, kiljuv · Püsiv närvisüsteemi kahjustus jääb nutt; teadvusehäire: letargia, krambid 11 15%-l pärast väljendunud (ajuhemorraagia), palavik hüpernatreemiat (krambid, · Diurees: oligoanuuria või polüuuria spastilisus jt.). Suremus hüpernatreemia tõttu on kuni 10%. · Na+ põhjustab vedeliku liikumise interstitsiaalsest ja intratsellulaarsest ruumist intravasaalsesse ruumi sümptomid võivad ka suure vedeliku defitsiidi korral olla vähe väljendunud Esmased analüüsid Veri: · P-Na+, PK+, PCa2+, Pglükoos, P-osmolaalsus, P-uurea, P-kreatiniin, Palbumiin, Püldvalk, happealus tasakaal, (kortisool, AKTH) Uriin: · UNa+, uriini osmolaalsus Ravi · P-Na+ määramine veres iga 2 - 4 t järel Ravi ja jälgimine intensiivravi · vere Na+ sisalduse langetamine ei tohi olla kiire osakonnas kui on:
Kehaõõntes olev vesi (pleuraõõs, peritoneaalõõs, seedetrakt jt); mäletsejaliste seedetrakt on mahukas transtsellulaarne vedelik moodustab kuni 15%. - Nahk oluline roll organism veesisalduse regulatsioonis; Moodustab kehamassist kuni 16%, veesisaldus (enda kaalust) kuni 70%; nahk on veereservuaar, Na ja Cl ioonide hoidla. · Vee liikumine vesi on võimeline liikuda ühest vedelikuruumist teisse, näiteks intratsellulaarsest interstitsiaalsesse ja vastupidi; vedeliku liikumist reguleerib vedelikuruumis olev kolloidosmootne rõhk. Näiteks kui plasma muutub interstitsiaalvedeliku suhtes hüpertooniliseks, hakkab vesi difundeeruma interstitsiaalruumist plasmasse. Samal ajal muutub interstitsiaalvedelik intratsellulaarvedeliku suhtes hüpertooniliseks ning vesi hakkab difundeeruma intratsellulaarruumist interstitsiaalsesse. · Elektrolüüdid
mitmesugustele väliskeskkonna muutustele. Tüüpilisteks on temperatuur, keemilised, mehhaanilised, elektrilised jt mõjurid. Neid keskkonna muutusi, mis suudavad põhjustada erutuvust, nimetatakse ärritajateks. 14) Biopotentsiaalide muutused, Na,K pump - Erutusmomendil toimubki rakus biopotentsiaalide muutus (negatiivne potentsiaal langeb ja positiivne suureneb). Erutusmomendil liiguvad mõne millisekundi (ms)jooksul K-ioonid rakust välja (intratsellulaarsest ruumist ekstratsellulaarsesse) ja Na-ioonid rakku sisse (ekstratsellulaarsest ruumist intratsellulaarsesse). Erutusseisundi lõppemisega (raku puhkeperioodil) Na-ioonid väljuvad rakust ja K-ioonid liiguvad rakku, rakk kulutab selleks energiat.Mehhanismi, mille kaudu see protsess toimub, nimetatakse hüpoteetiliselt Na-K- pumbaks. 15) Erineva treeningu mõju ioonpumpade võimsusele - Kehalisel treeningul paraneb ioonpumpade võimsus(skeletilihaskoes).
jaotus organismis on ligikaudu niisugune nagu toodud tabelis 1.3. Pingsa kehalise tööga kaasnev higistamine kutsub aga esile dehüdratatsiooni, mis väljendub veekaotuses eelkõige ekstratsellulaarsest ruumist. Dehüdratatsiooni süvenedes suureneb sellest tulenevalt üha enam ekstratsellulaarses vedelikus lahustunud ainete kontsentratsioon. See omakorda kutsub esile vee liikumise intratsellulaarsest ruumist rakuvälisesse keskkonda osmoosi toimel. Ulatusliku dehüdratatsiooni korral väheneb rakkude veesisaldus sedavõrd, et nende normaalne funktsioneerimine osutub võimatuks. Vee manustamise korral keha vedelikutasakaalu taastamiseks toimib osmoos vastupidises suunas. Kuna joomise järgselt ekstratsellulaarse ruumi vedelikus lahustunud ainete kontsentratsioon langeb (lahusti lisamise tõttu), ilmneb vee liikumine tagasi rakkudesse.