Multinukleaarseid süntsüütiumeid põhjustab hobuste morbilliviirus. Hobuste morbilliviirusinfektsiooni puhul tekib interstinaalne (koldeline) kopsupõletik, mida iseloomustab alveolaarepiteeli kahjustused, kus moodustuvad mitmetuumalised hiidrakud. Inklusioonid Kindla viirusega infitseeritud rakus tekkinud morfoloogilisi muutusi iseloomustab inklusioonide (sulundite) teke. Inklusioone saab uurida mikroskoopiliselt. Sõltuvalt viirusest võivad inklusioonid olla kas intranukleaarsed (tuumas) või intraplasmaatilised. Sulundid võivad esineda üksikult või hulgaliselt, olla suured või väikesed, ümarad või ebakorrapärased, atsidofiilsed (eosiiniga värvimisel punakad) või basofiilsed (hematoksüliiniga värvimisel sinised). Intratsütoplasmaatilised inklusioonid paramükso- ja rabdoviirustel. Mõned viirused (koerte katku-, sigade tsütomegaloviirus) produtseerivad nii intranukleaarseid kui ka intraplasmaatilisi inklusioone. Hemadsorptsioon
Diagnoosimine – koeproovid, nõreproovid; viiruse isoleerimine rakukultuuris või kanaembrüos, IFM, PCR, ELISA, NR antikehade määramiseks. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – veiste herpesviirus-1 (BHV-1) (infektsioosse rinotrahheiidi viirus) -> Veiste infektsioosne rinotrahheiit/pustuloosne vulvovaginiit Viirus – poolsfääriline, lipiidse ümbrisega, diameetriga 150 nm, 2-ahelaline bihelikaalne DNA , paljuneb rakutuumas, intranukleaarsed eosinofiilsed inklusioonid, indutseerivad komplementisiduvaid-, neutraliseerivaid- ja pretsipiteerivaid antikehi. Patogenees - viirus kahjustab ülemisi hingamisteid, sugu teid: respiratoortrakti mukoosat, genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist. BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige kergem variant), süsteemne protsess (seotud vireemiaga – viirus kandub teistesse organitesse), neuraalne levik
HHV6 infektsioon tekib väga varases lapseeas, on enamiku täiskasvanute süljes, levib oraalsekreetidega. HHV6, nagu CMV, infitseerib lümfotsüüte, monotsüüte, epiteeli- ja endoteelirakke. Replikatsioon toimub süljenäärmetes, sealt ka sülge. Tekitab latentse infektsiooni T-rakkudes, monotsüütides, aga võib paljuneda rakkude aktiveerumisel. Rakud, milles viirus paljuneb, on suured, refrakteerivad valgust, paiguti intranukleaarsed/intratsütoplasmaatilised inklusioonkehad. HHV6 replikatsiooni kontrollib rakuline immuunsus (nagu CMV), viirus aktiveerub suure tõenäosusega AIDSi või lümfoproliferatiivsete, teiste immuunsupressiivsete sündroomide korral. HHV6 ja HHV7 kõikjal maailmas levinud, ülekanne peamiselt süljega ja rinnapiimaga toitmisel. Haigused. Tekivad järsku, pärast 4. elukuud, kui emalt saadud antikehade toime lakkab.
annaabi.ee 
