ning hiljem ka juba trükitud laulikud, kus oli ära toodud juba autorite nimed. Uuemaid rahvalaule lauldi ka pilli nt kandle ja lõõtspilli saatel. Laulude juurde kuulusid vahel ka tantsud, nii kujunesid välja tantsu- ja ringmängulaulud. Kui regilaule laulsid rohkem naised, siis uuemaid rahvalaule laulsid tihti ka mehed. Varasemast tähtsamaks kujunes uuemates rahvalauludes meloodia. Viiside heliulatus suurenes ning meloodiad muutusid vaheldusrikkamaks ja pikemaks. Erinevalt regilauludest intoneeritakse helikõrgused üsna täpselt. Regilaulud: ,,Pruudi õpetamine" (pulmalaul Saaremaalt Mustjalast) ,,Põimu hääl" (lõikuslaul Setumaalt) ,,Mets neidude vahel" (lüüriline laul Karksist) Uuemad rahvalaulud: ,,Mu viimne laev" (Saaremaalt Pöidest) ,,Pimedal ööl tulen" (Karksist) ,,Transval, Transvaal, mu kodumaa" (Setumaalt) 2. RAHVAPILLID JA PILLIMUUSIKA Eesti rahvapillid on maarahva traditsioonis levinud pillid, mida enamasti valmistati kodus
Varjatud hindajale Salajane ala (nt kui palju Varjatud ala muusika harjutas) Muusikaväljendust kandvad variatsioonid nt:helikõrgus, dünaamika-esitusel ei ole kuueteistkümnendikud kunagi päris samad. Neid uuris põhjalikult Frieberg. 1)juhslikud;2)reeglitest tingitud(generatiivsed, emotsioonide väljendamisega seotud, liikumisega seotud)-Kõrgemaid noote intoneeritakse kõrgemalt, madalamaid madalamalt. Rõhud võivad muusikat tundmatuseni muuta. Leinamuusikat mängitakse seotult, polkat katkestustega. Neid reegleid saab erinevatmoodi kombineerida. Headel muusikutel on kõrvalekalded eriti silmapaistvad. Suure kajavusega ruumis on kasulik olla seina lähedal, siis tuleb heli kiire peegeldus. Züriil oleneb palju ka tujust ning stiliseeritusest. Tuttavaid hinnatakse paremini või siis palju halvemini. Oluline on hästi
Meloodiline liikumine muutus rikkalikumaks seda võimaldas viiside suurem heliulatus ja pikkus. Viiside põhitunnused on järgmised. · Suur heliulatus (sekst deetsim ja üle selle) võimaldab ka suuremaid hüppeid viisiliikumises.· Pikem kindlama kujuga vorm: väga tavaline on neljavärsilise salmi pikkune neljarealine viis, millele võibmõnikord liituda eraldi refrään. · Valitseb funktsionaal-harmooniline mõtlemine ("kolme-duuri lood"). · Helikõrgused intoneeritakse üsna täpselt. · 20. sajandil levis uuemates rahvalauludes mitmehäälsus, arvatavasti seltsides harrastatud koorilaulude eeskujul. 12.4. LaulmineUuemaid laule lauldi erinevates olukordades, sagedamini muidugi peol. Valiti teema poolest sobivad laululiigid: usulisel koosolekul vaimulikud rahvalaulud, sõjaväes või kõrtsis meeste nekrutilaulud ja külalaulud, kiige juures tantsu- ja ringmängulaulud jms. · Lauldi üksi või koos
annaabi.ee 
