SOOLOLAULUD VÄLJAPOOL TSÜKLEID · Kõige kuulsam on noore Schuberti loodud ballaad "Metshaldjas"Goethe tekstile. · Sisust: läbi pimeda metsa ratsutab isa, kellel kaasas haige ja palavikus laps, kes näeb viirastusi metshaldjast, kes kutsub teda oma (surnute)riiki. · Keerulisus: mitu tegelast 1. jutustaja erapooletu tegelane, alustab ja lõpetab loo. 2. haige laps dramaatiline tegelane, laulmismaneer on ärev, kaeblev. 3. metshaldjas intonatsioonilt rahulik ja meelitav. 4. isa kõnelähedane laulmine, rahulik ja rahustav. Klaverisaatel oluline roll muutub vastavalt tegelaskujule ja tekstile. Ajalooliselt kanti seda laulu nelja esitaja poolt ette, tänapäeval esitab üks laulja.
Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt. Väikesed beebid eristavad iga keele häälikuid ning kõikide kultuuride imikud lalisevad algul ühtemoodi. Mõni kuu enne aastaseks saamist lõpeb võõraste häälikute eristamise võime ära. Erinevate kultuuride lapsed hakkavad oma kultuurile ja keelele omaseid hääli tegema u 1-1,5 aasta vanuselt. Näiteks Rootsi väikelaps laliseb selliselt, et see meenutab rootsi keelt (intonatsioonilt, sõnade rõhuasetuselt) ning eesti keele keskel kasvanud laps laliseb eesti keelele sarnaselt. Enamasti räägivad täiskasvanud beebidega n-ö titekeeles – tavalisest kõnest aeglasemalt, ilmekamalt, vokaale venitades, meloodilisemalt, lühemate ja lihtsamate lausetega, sageli ka öeldut korrates. Seda tehakse alateadlikult, sest see on lapse kõne arengule vajalik. Sellisest kõnest on tal lihtsam häälikuid ja sõnu eristada, et neid oma peas kaardistada. Beebid eelistavad
enam-vähem samaks. Luules koosneb parallelism peavärsist, mis esineb tavaliselt värsirühma alguses, ja paralleelvärssidest. Iga uus kordus rikastab ja süvendab peavärsi mõtet või meeleolu, lisab uusi tunde- või tähendusvarjundeid. Parallelism on ka eesti regivärsilise rahvalaulu iseloomulikem kujund ja läbiv struktureerimisprintsiip. Retoorilised vahendid tunderõhu saavutamiseks tarvitatav lause, mis ei vasta vormilt ega intonatsioonilt väljendatavale sisule või kõneolukorrale.Kujundid on · Ret hüüatus hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus · Ret küsimus formaalne, ainult stiilivõttena asetatud küsimus, millele ei oodata vastust; väljendab hüüatuslikku imestust, kaastunnet, vaenulikkust, eitust: ,, sois kas neis valmivad viljade voosid?" ( G. Suits ) · Ret pöördumine poeetiline üte, apostrofeerimine ( pöördumine eemalviibiva isiku või
kõne. Lalina algus ei sõltu lapse suhtlemisest, sh. kõne kuulamisest. Seega on lalin programmeeritud geneetiliselt. Lalisema hakkavad ka kurdid lapsed. Lalin kas puudub või on väga vaene neil lastel, kellel hiljem diagnoositakse motoorne alaalia. Vaimse alaarenguga lastel lalin hilineb. Küll aga sõltub lalina areng kõnekeskkonnast. Kurtidel lalin ei arene, vaid hääbub. Kõnekeskkonnas aga lalin areneb: muutub rikkamaks intonatsioonilt, kasvab produtseeritavate häälikute hulk, laps hakkab ühendama silpe silbireaks. 2. Grammatikaeelne periood (0.11. kuni teise eluaasta lõpuni). Areneb sõnade äratundmine, mis vabaneb konkreetse situatsiooni (keha asend, lapse asukoht) mõjust. Seega kujuneb seos sõna-objekt sõltumata taustast, s.t. situatsiooni ülejäänud komponentidest. Laps reageerib teise eluaasta esimestel kuudel siiski paremini üksiksõnale kui sama sõna sisaldavale fraasile
annaabi.ee 
