Taktides 911 on altide ja tenorite jagunemine identne. Viie- ja kuuehäälsete akordide korral (taktid 2021) jagunevad vastavalt aldid, tenorid ja bassid. Tessituur, ülddiapasoon Kooriteose üldine diapasoon on 3 oktavit. Üksikutest häälerühmadest on suurim diapasoon aldil. (vt näide 4) Näide 4. Diapasoon Üldiselt on tessituur mugav, kuid esineb kohti, mis on tenorile ja sopranile ebamugavad. Vokaaltehnilised raskused 1. Basside ,,kuku" p.5 hüppes võib esineda intonatsioonilisi probleeme. 2. 8. taktis võib sopranitel olla raske laulda teise oktavi g-nooti puhtalt. 3. Taktis 1011 (vt näide 5) võib probleemiks osutuda I tenori kõrge register seal on intonatsiooniliselt täpselt ja ühteaegu vaikselt laulmine keerukas. Kuna aldid 8 dubleerivad tenorit, siis mugavamaks laulmiseks võivad aldid laulda ülemist häält ning tenorid alumist häält. Näide 5. Takt 1011 4
konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv. Kindel kõneviis Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. Kindla kõneviisi tähenduslik neutraalsus ilmneb aga selles, et leksikaalseid või intonatsioonilisi vahendeid rakendades on võimalik kasutada kindlat kõneviisi ka siis, kui tegevust peetakse ebareaalseks, nt Pidin peaaegu kukkuma (vrd tingiva kõneviisiga Oleksin peaaegu kukkunud), kui teatelaad on kaudne, nt Mari ütles, et Jüri on maale sõitnud (vrd kaudse kõneviisiga Mari ütles, et Jüri 6 olevat maale sõitnud), või kui suhtluseesmärk on taotluslik, nt Selle töö teed sa nüüd kohe valmis
kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv jamöönev kõneviis ehk jussiiv. 33. Kindel kõneviis Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. Kindla kõneviisi tähenduslik neutraalsus ilmneb aga selles, et leksikaalseid või intonatsioonilisi vahendeid rakendades on võimalik kasutada kindlat kõneviisi ka siis, kui tegevust peetakse ebareaalseks, nt Pidin peaaegu kukkuma (vrd tingiva kõneviisiga Oleksinpeaaegu kukkunud), kui teatelaad on kaudne, nt Mari ütles, et Jüri on maale sõitnud(vrd kaudse kõneviisiga Mari ütles, et Jüri olevat maale sõitnud), või kui suhtluseesmärk on taotluslik, nt Selle töö teed sa nüüd kohe valmis! (vrd käskiva kõneviisiga Tee see töö nüüd kohe valmis!).