koosmõjul, hinnad, mida tarbija on nõus maksma ja ettevõtja tootma. Sotsiaalne turumajandus- n.ö vabaturumajandus, neile, kes ei suuda küllaldaselt hoolitseda oma toimetuleku eest. Kapitalistlik turumajandus, millesse riik korduvalt ja juhtivalt sekkub. KÄSUMAJANDUS- mida,kuidas, kellele toota- seda otsustab riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub/piiratud. Arvamus, et majandust oskab kõige paremini korraldada üksikisik(diktaator) või intitutsioon(valitsus), tehes seda IDEOLOOGILISTEST eesmärkidest lähtuvalt. Põhja-Korea Plaanimajandus-kogumajandus on mitme aasta peale ette ära planeeritud.
Sandra Bem jagab soorollid järgmiselt: 1) Feminiine naine-kultuurile vastavalt võib naine täita ainult naisele ettekirjutatud kohustusi. 2) Maskuliine mees-mehe roll on väga kindlalt ettekirjutatud 3) Androgyneos- Eesti nt. Mees kui naine täidavad oma rolle, aga rollide vahetus ei tekita mingeid probleeme. 4) Psühholoogiliselt paika panemata sooroll- kes paari suhtes on samasoolised. Kooselu vormid: 1) Vaba kooselu e. Vabaabielu 2) Abielu-sotsiaalse intitutsioon sugupoolte suhte korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides 3) Külalisabielu-eri kohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vabaaeg, vahel ka ühised lapsed 4) Kordusabielu-kord abielus olnud 5) Fiktiivabielu-Abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abiellumise kohta. (elamisloa saamine jne) 1) Mongaamia- ühe mehe ja naise vaheline abielu 2) Bigaamia- 1 mehe samaaegne abielu 2 naisega või vastupidi
Kõige radikaalsemalt on kohustuslikku kooli siiski kritiseerinud Ivan Illich. Illich kritiseeris oma kirjutistes nimelt seda arusaama, mille kohaselt õppimine on vaid ratsionaalselt ja bürokraatlikult korraldatud protsess. Illich vaidlustab kooli ja õppimise vahelise seose. Kool on Illichile laste elu manipuleeriv institutsioon. Illich kritiseerib koolisüsteemi ka ühiskondlikust vaatenurgast. Illichile on kohustuslik kool tarbimiseühiskonna ja kommertslikkuse teenistusse alistatud intitutsioon. Ta astub teravalt koolikohustuse vastu ja tahab lammutada kogu kohustusliku kooli. Kohustusliku kooli asemele peaks ühiskond asutama paindliku õppimiskogemusi pakkuva võrgu. Mainitud teooria pakkus küll uusi seisukohti ja vahendeid koolisüsteemi kritiseerimiseks, kuid ei pakkunud mingit rakendavat strateegiat nende realiseerimiseks. Dearden sõnastab koolikohustuse ja kohustusliku kooli kaitseks neli argumenti.
ettevõtlusega. (Drucker, F. P. 2003, lk. 48) Tänapäeva uueks eelduseks- ja aluseks uuele paradigmale, mille juhtimine kui teadusharu ja praktiline tegevus rajada- on seega ((Drucker, F. P. 2003, lk. 50): Juhtimine eksisteerib institutsiooni tulemuste tarbeks. See peab algama oodatavate tulemuste defineerimisest ja organiseerima institutsiooni ressutsid nende tulemuste saavutamiseks. Juhtimine on organiks, mille abil intitutsioon- olgu selleks siis äriettevõte, kirik, ülikool, haigla või perevägivalla all kannatavate naiste varjupaik- on võimeline andma tulemusi, mis ulatuvad institutsiooni enda piiridest välja. (Drucker, F. P. 2003, lk. 50) Kokkuvõttena kaasaegse ühiskonna, majanduse ja riigi keskmeks ei ole tehnoloogia. Ei ole informatsioon. Ei ole tootlikus. Selleks on juhitud institutsioon kui ühiskonna organ, mis on orienteeritud tulemuste saavutamisele
Iga liivimaa kreis andsid igaüks kaks maanõuniku kohta. Palju sarnasusi eestimaaga aga Liivimaal ei saanud maanõunikud tegeleda poliitiliste küsimustega. Rüütelkonna vanad privileegid kinnitatakse täies ulatuses, kuid sinna ei kuulu sigismundi privileegid. Eestimaa ja rüütelkonna puhulvõimalik rääkida kaasarääkimise õigusest. 6 liivimaalat 6 rootslast maanõukogus neil . Rida kuulsaid rootsi aadlikke. Riias kohapeal aastaringselt 2 maanõunikku. II tähtis intitutsioon kus liivimaalased tööd said oli liivimaa konstitutoorium. See oli tihti aga vaid valimulikest koosnev. Maamarssal oli samuti oluline koht. Valiti ametisse 3 aastaks. Liivimaa rüütelkonnaga see lugu, et see rootsi võimude poolt tegelikult 1694 a sisuliselt saadetakse laiali. Ka Liivimaal tegeletakse õiguste modifitseerimisega. David Hierhen pani kirja Livimaa rüütli- ja maaõigused. uuesti kerkib õiguste modifitseerimise küsimus üles 1640ndate algul , initsiatiiv on mitte
annaabi.ee 
