arengu tõttu. Näiteks areneb noorukitel sedasi VO2max. Selleks, et olla kindel interventsiooni mõjus võib läbi viia one-within + one-between katsedisaini. Antud katsedisainis tähendab one-within erinevusi ühes grupis ja one-between tähendab võrdlust gruppide vahel (Haag 2004). One-within + one-between katsedisain näeb ette katsealuste jagamise katse alguses kahte gruppi. Üht gruppi mõjutatakse interventsiooniga ja teist mitte. Viimast nimetatakse kontrollgruppiks. Mõlema grupi puhul sooritatakse eel- ja järeltestimine. Interventsiooni tegelikust mõjust saab aru kui võrrelda järeltestimise tulemusi interventsiooni grupi ja kontrollgrupi vahel. Pikaajalise mõju hindamiseks võib lisada katsedisaini lisaks veel ühe järeltestimise pärast kindlat ajaperioodi interventsiooni lõppemisest (Haag 2004). Antud katsedisainiga ilmneb mitmeid kitsaskohti. Esiteks jagatakse uuritavad kahte
Pariisi rahukonverents. Olulisemad küsimused, põhimõtted · Valmistati ette rahulepingute põhimõtted Saksamaa ja tema liitlastega · Sõlmiti rahuleping Saksamaaga (Versailles´i rahuleping) · Rahvasteliidu loomine · Uute rahvusriikide Austria-Ungari järglasriikide tunnustamine (Ungari, Tsehhoslovakkia). Poola tunnustamine. · Vene valgekaartlike jõudude toetamine interventsiooniga enamlaste kukutamiseks · Baltimaid käsitleti kui mittebolsevistliku Venemaa osi ei tunnustatud (Rahvasteliit ja enamus riike tegi seda alles 1921) · Konverentsil loodud poliitilist korraldust hakati nimetada Versailles`i süsteemiks (ka Versailles`i diktaat) Pariisi rahukonverents. Eriarvamused võitjate leeris rahulepingute suhtes. Saksamaa Pariisi rahukonverentsil
juunil, kaasates Moskva Kominterni kohapealsed jõud; 3) zdanov nõudis presidendilt oma valitsuse tunnustamist 19.juunil ja teistkordselt 21.juunil pärast jõudemonstratsioone; 4) otsustav osa sündmustes oli NL relvajõududel; 5) Eesti riigi õiguskorra funktsioneerimine oli takistatud okupatsioonireiimi kehtestamisega alates 17.juunist (vt 1940 god:20) ning faktiliselt peatatud 19.juunil, kõige hiljemalt aga 21.juunil zdanovi teistkordse visiidiga, kordusdiktaadiga ja sõjalise interventsiooniga. Relvastatud sekkumise korraldamisega tõestas zdanov ise kogu maailmale, et Eesti riik oli Eesti territooriumil faktiliselt lakanud, et selle asemel kehtis piiramatu sõjaline okupatsioonivõim ning et president Pätsile pealesunnitud 21.juuni aktid olid järelikult oma võimu kaotanud riigipea fiktiivsed aktid ja rahvusvahelise õiguse seisukohast tühised. Presidendi subjektiivsed tunded, arvamused ja kujutelmad ei lugenud siin enam midagi
Kõige lahjemas ja lihtsustatumas mõttes sekkumine teise riigi siseasjadesse- oli sellega tegemist küll. Kui lisada teine oluline tunnus- teise riigi suveräniteedi rikkumine, mida interventsioon eeldab, tekib küsimus, kas saab rääkida Antandi riikide interventsioonist Vm-le. Kes oli tollal Vm suveräniteedi kandjaks? Kas vägivaldse riigipöördega võimule tulnud enamlased või valge liikumine? Paljude Vm-st lahku löönud väikerahvaste seisukohalt oli tegemist NL Vm sõjalise interventsiooniga nende siseasjadesse. Mingil määral lääneriigid Vm asjadesse sekkusid. Kas sekkusid selleks, et kukutada enamlus Vm-l? Seda kindlasti mitte. Olid sõjalised ja sõjalis-maj küsimused, mitte pol. 1917 olid lääneriigid jälginud ärevusega Vm-l toimuvat, oli üritatud Antandis kinni hoida jne, puhtalt dipl vahenditega. Pärast okt pööret üritasid lääneriikide diplomaadid suhelda Lenini valitsusega samamoodi nagu seni oli suheldud AV-ga, enamlased polnud sellest huvitatud
annaabi.ee 
