Kõige levinum erinevate energiatarbimise süsteemide arendamis järjestus on järgmine: aeroobne lävi-maksimaalne O2 tarbimine-lakaatne ehk glükolüütiline võimekus-alaktaatne võimekus. Treeningmeetodite kasutamise spetsiifilisus peab tagama vastupidavusala sportlase aroobse, ehk segareziimi ja anaeroobse vastupidavuse optimaalse arengu. Aeroobse vastupidavuse efektiivne areng teostatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi eeliskasutamisega, segareziimi mõjustamine ekstensiivse intervallmeetodi ja anaeriibne glükulüütiline rexiim intensiivse intervallmeetodi ja kordusmeetodi kasutamisega. Sellest tulenevalt on treeningumeetodite kasutamise loogiline järjestus: kestusmeetod-ekstensiivne intervall-intensiivne intervall-kordusmeetodid. Rõhku tuleb panna ekstensiivse intervallmeetodi osa sujuva ülemineku tagamisel intensiivsemate treeningumeetodite kasutamisele. Ekstensiivse ja intensiivse intervallmeetodi eristamiseks võib kasutada alljärgnevat võrdlust. ( tabel 1)
Selleks tuleb esimesena võrdustada võrratus nulliga ning lahendada ruutvõrrand. x2-2x-3>0 -> x2-2x-3=0 -> x1 = 3 x2 = -1 Seejärel tuleb ruutvõrratus viia tegurdatud kujule: (x-3)(x+1)>0 Siit saab välja kirjutada võrratuse lahendipiirkonnad x=]-;-1[ U ]3;[ Otspunkte ei võta kaasa, sest meil on range võrratus. Intervallmeetodi puhul tuleb meeles pidada, et kui teguri aste on paarisarv, näiteks (x+1)2, siis joon põrkab, mitte ei läbi intervalli. Murdvõrratus Murdvõrratusi on kõige kergem lahendada, saades aru, et kui kahe arvu korrutis on positiivne, on ka nende jagatis positiivne ning vastupidi. Tänu sellele võib jagatise asendada korrutisega ning kasutada samuti intervallmeetodit. Enne seda
2 5 x 1-9 8 x 6 x 2-6 4 x 9 x 2-10 8 x 10 x 8-9 1 x 3 7 x 8-10 2 x 14 x 2-3 5-7 2 A2 6-7 1 A3 6-14 8 x 10-14 4 x Leitud lihtimplikantide hulga minimeerimine toimub täpselt samuti, kui intervallmeetodi puhul. Lahendisse satuvad lihtimplikandid A2, A4 ja A6. Märgime, et siiani oleme kogu info esitanud eranditult kümnendkujul. Minimaalse DNK väljakirjutamisel võib lähtuda järgnevas tabelis kirjeldatud mõttekäigust. Lihtimplikant Vahed x1 x2 x3 x4 Konjunktsioon A2 2 0 1 - 1 x1 x2 x4 A4 1,8 - 0 0 - x2 x3
9 x 2-10 8 x 10 x 8-9 1 x 3 7 x 8-10 2 x 19 14 x 2-3 5-7 2 A2 6-7 1 A3 6-14 8 x 10-14 4 x Leitud lihtimplikantide hulga minimeerimine toimub täpselt samuti, kui intervallmeetodi puhul. Lahendisse satuvad lihtimplikandid A2, A4 ja A6. Märgime, et siiani oleme kogu info esitanud eranditult kümnendkujul. Minimaalse DNK väljakirjutamisel võib lähtuda järgnevas tabelis kirjeldatud mõttekäigust. Lihtimplikant Vahed x1 x2 x3 x4 Konjunktsioon A2 2 0 1 - 1 x1 x2 x4 A4 1,8 - 0 0 - x2 x3
tarbimine- Maksimaalne vastu pidavus Anaeroobne lävi -Tempovastupidavus Aeroobne lävi -Baasvastupidavus 4. Püüdke eristada ekstensiivset ja intensiivset intervallmeetodit. Aeroobse vastupidavuse efektiivne areng tagatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi eeliskasutamisega, segarežiimi mõjustamine ekstensiivse intervall meetodi, ning anaeroobne glükolüütiline režiim intensiivse intervallmeetodi ja kordus meetodi kasutamisega. 5. Millised on intervalltreeningu toimet mõjustavad viis põhilist komponenti? väikse intensiivsusega aeroobne jooks → keskmise intensiivsusega aeroobne jooks → maratonikiirusega jooks → anaeroobse läve kiirusega jooks-> taastumine 6. Millised vastupidavuse ja jõuvõimete liigid on olulised vastupidavuse baasi loomisel? Vastupidavuse baasiks on aeroobse ja anaeroobse läve kiiruste järkjärguline tõstmine