Levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Müüdid olid Vanakreeka tragöödiates, Vanas Testamendis, kangelaseepostes (rahvuseepos - rahvapärimus + ajalooline sündmus), rüütliromaanid võtsid ainese antiigist, Kuningas Arturi romaanid kasutasid keldi müüte ja pärimusi, ka Tolkieni ,,Sõrmuste isand" on anglosaksi mütoloogia põhjal loodud. Interteksuaalsus ja kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees . Interteksuaalsuse määratlus. F. de Saussure, M. Bahtini, R. Barthesi teooriate mõju interteksuaalsuse mõiste arengule. Interteksuaalsuse mõiste J. Kristeval ja H. Bloomil. Intertekstuaalsuse tüübid. Paroodia. Travestia. Pastiss. Intertekstuaalsus - teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Mõiste pärineb Julia Kristevalt - tekst kui märgisüsteemide võrk, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega.
kooseksisteerimisest (tegelaskõne, jutustaja kõne, autori kõne). Heteroglossia on "teise kõnes teise keeles", selle eesmärgiks on väljendada autori kavatsust läbi peegelduse (refract), sisaldab konflikti, vastuolusid. Kultuuris esinevad zanrid (kirjanduse z-d, kunstiteosed, filosoofia jne.) on polüfoonilised (mitmehäälsed), sisaldavad erinevaid hääli, stiile, viiteid ja väited, mille allikas ei ole kõneleja. R. Barthesi teooriate mõju interteksuaalsuse mõiste arengule. "Autori surm" (1968, e.k. 2002) "...kui millestki jutustatakse ilma otsese eesmärgita ja soovita reaalset vahetult mõjutada, st. ilma igasuguse muu funktsioonita peale sümbolite rakendamise, leiabki aset katkestus, hääl kaotab oma päritolu, autor sureb, algab kirjutus (117-118) "Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad
Heteroglossia on “teise kõnes teise keeles”, selle eesmärgiks on väljendada autori kavatsust läbi peegelduse (refract), sisaldab konflikti, vastuolusid. Kultuuris esinevad žanrid (kirjanduse ž-d, kunstiteosed, filosoofia jne.) on polüfoonilised (mitmehäälsed), sisaldavad erinevaid hääli, stiile, viiteid ja väited, mille allikas ei ole kõneleja. R. Barthesi teooriate mõju interteksuaalsuse mõiste arengule. “Autori surm” (1968, e.k. 2002) “...kui millestki jutustatakse ilma otsese eesmärgita ja soovita reaalset vahetult mõjutada, st. ilma igasuguse muu funktsioonita peale sümbolite rakendamise, leiabki aset katkestus, hääl kaotab oma päritolu, autor sureb, algab kirjutus (117-118) “Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad
annaabi.ee 
