Sümptomid · Kesknärvisüsteem: erutuvuse tõus, kiljuv · Püsiv närvisüsteemi kahjustus jääb nutt; teadvusehäire: letargia, krambid 11 15%-l pärast väljendunud (ajuhemorraagia), palavik hüpernatreemiat (krambid, · Diurees: oligoanuuria või polüuuria spastilisus jt.). Suremus hüpernatreemia tõttu on kuni 10%. · Na+ põhjustab vedeliku liikumise interstitsiaalsest ja intratsellulaarsest ruumist intravasaalsesse ruumi sümptomid võivad ka suure vedeliku defitsiidi korral olla vähe väljendunud Esmased analüüsid Veri: · P-Na+, PK+, PCa2+, Pglükoos, P-osmolaalsus, P-uurea, P-kreatiniin, Palbumiin, Püldvalk, happealus tasakaal, (kortisool, AKTH) Uriin: · UNa+, uriini osmolaalsus Ravi · P-Na+ määramine veres iga 2 - 4 t järel Ravi ja jälgimine intensiivravi
Kuid kuna valgud kapillaari membraani ei läbi, siis on onkootne rõhk väga oluline transkapillaarse vedeliku transpordi korral. Onkootne rõhk mõjutab vee jaotust plasma ja interstiitsiumi vahel. Arteriaalses vereringe osas on hüdrostaatiline rõhk suurem kui onkootne rõhk, aga venoosses osas on vastupidi. See tagab vee liikumise arteriaalsetest kapillaaridest interstitsiaalsesse vedelikku ja vastupidiselt, venoossed kapillaarid tõmbavad vee ära interstitsiaalsest vedelikust. Osmootset rõhu on lihtne mõõta instrumentiga, mida nimetatakse onkomeetriks. !
paiknevad elastsed kiud. Submukoosa koosneb sidekoest, seal on ka trahheaalnäärmete lõpposad, mis avanevad epiteeli pinnale. Siin ka veresooni. Kondrofibrooskest sisaldab hüaliinsest kõhrkoest trahheaalrõngaid, neid ühendab sidekude ja dorsaalses seinas paiknev trahhea ristilihas. Adventitsiaalkesta moodustab sidekude. Kops (pulmo) Asuvad rinnaõõnes ja on paarilised hingamisorganid. Kops koosneb õhku juhtivast süsteemist ja veresooni sisaldavast interstitsiaalsest koest. Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhid, bronhioolid ja alveolaarpuu. Bronhi (bronchus) seinkoosneb kolmest kestast: 1. limaskest - tunica mucosa 2. kondrofibrooskest - tunica chondrofibrosa 3. adventiitsiaalkest - tunica adventitia Limaskest – on valendikupoolne kest katab mitmerealine ripsepiteel. Bronhi diameetri vähenedes see madaldub Proopia moodustab sidekoeline. Lihaskiht. Submukoosa koosneb sidekoest ja selles paiknevad veresooned ja bronhiaalnäärmete lõpposad.
Koosneb paljudest komponentidest. 55% on vereplasma ja 45% vererakud. Vereplasmas: vesi, valgud, aminohapped, rasvhapped, glükoos, ioonid, gaasid ning vererakud. Lümf voolab lümfisoonte võrgustikus. Lümfikapillaarid on hästi läbitavad vedelikele ja madalmolekulaarsetele ainetele, neid võivad läbida ka vererakud ja külomikronid. Lümf on oma koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus on 10-20 g/l (vereplasmast madalam). Lümf koosneb interstitsiaalsest vedelikust. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski (2% ?). Erinevatest kehapiirkondadest pärit oleval lümfil võib olla väga erinev koostis. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja seedetraktis lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. Ainete transport/tsirkulatsioon toimub vedelikuruumide sees difusiooni teel, vedelikuruumide vahel : 1. ekstratsellulaarne vedelik – rakud : osmoos 2
annaabi.ee 
