oma keeleoskustase lihvida maksimumini ning olla võimeline selle võimalikult paljusid funktsioone kasutama, on vaja kõrvalist abi. Just täpselt seda kõrvalist abi haridussüsteem kooliteed alustavatest jütsidest gümnaasiumit lõpetavate abiturientideni pakubki. Õppe eesmärk on igaüht 12 aasta vältel omandatud keelelisi teadmisi optimaalselt kasutama õpetada. Keeleõppeks vajaminev keelevaist ning –taju on inimestel erinev: igaüks ei mõista interpunktsiooni põhimõtteid või kaashäälikuühendite reegleid. Iga inimene on erinev ning kõigi mõistus toimib erinevalt. Olulise osa emakeele õppimisest moodustab klassikalise kirjandusega kursis olemine ning selle lugemine. Keele valdamine ega õppimine ei tähenda vaid reeglite pähe õppimist ja lugemisoskuse omandamits, vaid palju enamat. Et öelda, et emakeel on teada, peab sa tundma ja teadma ka selle ajalugu ning päritolulugu. Kursis peaks olema mitte vaid järjest juurde
1900. aastaks oli ta otsustanud pühenduda täielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele. Prantsuse luuletajad Catulle Mendès ja Gustave Kahn märkasid tema luuletust "Les vieux marins" (Vanad meremehed). Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsusekeelse näidendi Le roi Bombance (Kuningas Bombance). 1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni ja süntaksi kammitsaist. Oma ajakirjas propageeris ta vabavärssi. 1910 ilmus tema esimene romaan Mafarka le futuriste (Futurist Mafarka). Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Figaro "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid. 1919 astus Marinetti ühena esimestest fasistlikku parteisse.
aastani. · Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Figaro "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid. · 1919 astus Marinetti ühena esimestest fasistlikku parteisse. Et ta toetas fasistliku reziimi, valiti ta Itaalia Akadeemiasse. · Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni (kirjavahemärgistuse) ja süntaksi (lauseõpetuse) kammitsaist. Propageeris vabavärssi. Teosed: · Le roi Bombance (1905) · Mafarka le futuriste/Mafarka il futurista (1910; avaldati korraga prantsuse ja itaalia keeles) Futurism Venemaal · Vene futurismi kõige tuntum esitaja on Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi.
1900. aastaks oli ta otsustanud pühenduda täielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele.Prantsuse luuletajad Catulle Mendès ja Gustave Kahn märkasid tema luuletust "Les vieux marins" (Vanad meremehed).Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsusekeelse näidendi Le roi Bombance (Kuningas Bombance).1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni ja süntaksi kammitsaist. Oma ajakirjas propageeris ta vabavärssi.1910 ilmus tema esimene romaan Mafarka le futuriste (Futurist Mafarka).Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Figaro "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid.1919 astus Marinetti ühena esimestest fasistlikku parteisse. Et ta toetas fasistliku
nimesid nagu Jorge Luis Borges, Gabriel Garcia Marquez, Umberto Eco, Ian McEwan, Italo Calvino jne Eestis sai postmodernism kunsti- ja kultuurimaastikul moeideoloogiaks taasiseseisvumise järel, vabanenuna nõukogude kultuurikammitsaist. 18 LUULETUSTE ANALÜÜS LISA 1 Postmodernismile ainsa tunnusena tuvastasin interpunktsiooni täieliku puudumise, kuid muidu on luuletus/laul lihtsalt ümber tehtud Smilersi teos. Kirjatükki on raske jälgida, sest Contrale omane võru murrak ei aita mul luuletusest silmadega üle käia, vaid paneb mõtlema, mida ühe või teise sõnaga mõeldakse. Kui originaal kõrval on, ei ole probleemi. Täiuslikkusest jääb minu jaoks puudu ka lausete suure tähega alustamine, aga ilmselt see pole tähtis kuna kirjavahemärgid puuduvad. LISA 2
annaabi.ee 
