Analüütiline (kõige täpsem) Graafiline 15.3. Milliseid punkte ei tohi horisontaalide interpoleerimisse kaasata? Hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele. Inimtegevuse tagajärjel tekkinud pinnasehunnikute või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomusta looduslikku reljeefi adekvaatselt. Nõlvadele, kraavidele mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. Samuti ei kasutata horisontaalide interpoleerimiseks punkte, mille kõrgus ei ole loomuliku maapinna kõrgus (näiteks kaevude kaante, tee äärekivide, teepinna punktide jne kõrgused) 15.4. Kuidas lõpuks saadakse topograafiline plaan? Konstrueerisin koordinaatide ruudustiku A4 paberile, andsin ruudustikule väärtused vastavalt mõõtkavale. Kandsin mõõdistamise aluseks olnud teodoliitkäigu punktid plaanile ristkoordinaatide järgi. Tahhümeetrilise mõõdistamise andmed kandsin plaanile ringmalli ja
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse. Keeduklaasi soojendati pliidil, kuni oli märgata aine sulamist. Sulamistemperatuur pandi kirja ja korrati katset – see kord alustati vee temperatu...
õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. 3.1 Diemetraallõtku valik Tabelist 2 leian liugelaagri Cd vastavalt: D = 40 mm ja ω = 20.9 rad/s: Tabel 2 Leiame lõtku punktis A, kasutades interpoleerimiseks punkte B ja C. Punktis C on nõutud lõtk suurem kui 25 μm, seega võtame 30 μm. Punkti C koordinaat alumisel teljel on 10, pjunkti B koordinaat 55. Punkti A koordinaat on 40. Lõtk punktis A: (30 μm * (55 – 40) + 50 μm * (40 – 10)) / (55 – 10) = 43.3 μm; võtame 45 μm Cd = 45 μm. Teised liugelaagerduse parameetrid sõltuvad mehaanilisest süsteemist kus antud laagerdus on rakendatud.
tunnuse väärtus teatud usaldatavusega jääb. Eristatakse interpoleerimist ja ekstrapoleerimist. Mõlemal juhul on tegemist kahe muutujaga, millest üks on sõltuv ja teine sõltumatu (argument), kusjuures sõltuva tunnuse väärtused on teada ainult osade argumenttunnuse väärtuste jaoks. Argumenttunnuse väärtuste vahemikku, millesse jäävate väärtuste jaoks on teada sõltuva tunnuse väärtusi, nimetame seose määramispiirkonnaks. · Interpoleerimiseks nimetatakse mitteteadaolevate sõltuva tunnuse väärtuste hindamist seose määramispiirkonnas. Hindamisel tuginetakse teada olevatele sõltuva tunnuse väärtustele. Aegridade interpoleerimiseks on kasutatavad nii eespool käsitletud tasandamismeetodid kui elementaaranalüüsi meetodid. Prognoosi tegemiseks koostatakse prognoosifunktsioon, mis annab seose kasutatavate alussuuruste ja hinnatava näitaja vahel. Aegreana esitatud tunnuse
meetodid sobivad ka tunnuste tulevaste väärtuste prognoosimiseks. Eristatakse interpoleerimist ja ekstrapoleerimist. Mõlemal juhul on tegemist kahe muutujaga, millest üks on sõltuv ja teine sõltumatu (argument), kusjuures sõltuva tunnuse väärtused on teada ainult osade argumenttunnuse väärtuste jaoks. Argumenttunnuse väärtuste vahemikku, millesse jäävate väärtuste jaoks on teada sõltuva tunnuse väärtusi, nimetame seose määramispiirkonnaks. Interpoleerimiseks nimetatakse mitteteadaolevate sõltuva tunnuse väärtuste hindamist seose määramispiirkonnas. Hindamisel tuginetakse teada olevatele sõltuva tunnuse väärtustele. Aegridade interpoleerimiseks on kasutatavad nii eespool käsitletud tasandamismeetodid kui elementaaranalüüsi meetodid. Ekstrapoleerimiseks nimetatakse sõltuva tunnuse väärtuste hindamist väljaspool seose määramispiirkonda
mõõtkava abil. Arvuti abil plaani koostamisel kuvab tarkvara situatsiooni ja reljeefipunktid ekraanile mõõdetud ristkoordinaatide põhjal. Vajadusel enne arvutatakse need.Kontuurid ühendatakse krokii ja/või punktide koodide ( elektrontahhümeetriga mõõdistamisel) abilehorisontaalide interpoleerimine toimub plaani joonestamisel käsitsi tavaliselt graafilisel meetodil TIN mudeli alusel, arvutiga plaani joonestamisel analüütilisel. Interpoleerimiseks ei kasutata: hoonete vundamentide kõrgusi, teede kõrgusi, kaevukaante kõrgusi, äärekivide kõrgusi. Ja horisontaale ei tõmmata aladele, mille reljeef on tekkinud inimtegevuse tagajärjel ja mis ei iseloomusta antud maapinda adekvaatselt. 21. Kõik mõõdistamised tuleb siduda lähtepunktidega. Sidumisel rajatakse geodeetiline mõõdistamisvõrk, väljaarvatud juhtudel, kui nõuete kohaseks mõõdistamiseks piisab olemasolevatest lähtepunktidest
meetodid sobivad ka tunnuste tulevaste väärtuste prognoosimiseks. Eristatakse interpoleerimist ja ekstrapoleerimist. Mõlemal juhul on tegemist kahe muutujaga, millest üks on sõltuv ja teine sõltumatu (argument), kusjuures sõltuva tunnuse väärtused on teada ainult osade argumenttunnuse väärtuste jaoks. Argumenttunnuse väärtuste vahemikku, millesse jäävate väärtuste jaoks on teada sõltuva tunnuse väärtusi, nimetame seose määramispiirkonnaks. Interpoleerimiseks nimetatakse mitteteadaolevate sõltuva tunnuse väärtuste hindamist seose määramispiirkonnas. Hindamisel tuginetakse teada olevatele sõltuva tunnuse väärtustele. Aegridade interpoleerimiseks on kasutatavad nii eespool käsitletud tasandamismeetodid kui elementaaranalüüsi meetodid. Ekstrapoleerimiseks nimetatakse sõltuva tunnuse väärtuste hindamist väljaspool seose määramispiirkonda. Ekstrapoleerimisel tuginetakse kas vahetult teada olevatele sõltuva tunnuse
annaabi.ee 
