Kuid kindlasti leidub lugejaid, kelles tekitab selline süžee rohkem motivatsiooni, kui nad leiavad, et nende enda elu polegi nii hull kui Kati oma. Hoolimata ängistusest, oli seda teost ka vabastav lugeda, kuna autor oli kasutanud palju slängi ning mitte eriti korrektset kirjakeelt. Samas tekitas segadust see, et noored lõpetasid internetis suheldes vestluse sõnaga ,,nägemist’’ ja alustasid sõnaga ,,tere’’, mida tänapäeval kohtab küll ainult täiskasvanute internetisuhtluses. Sellele vastandiks suhtlesid täiskasvanud oma lastega, kasutades roppe sõnu. Siinkohal saan tuua näite, kuidas isa Katit pragas: ,,Teiseks, ära solva, sa pead õppima neelama sitta, mis... tähendab jama, mis õpetajad sulle ette annavad.’’ Ka see pole reaalsele elule kuigi iseloomulik. Teismelised, kes teost loevad, saavad aru, kui oluline võib mõne inimese jaoks olla nende arvamus ning kuidas võib see mõjutada nende emotsioone ning elutahet
intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda: Oma emotsioonide teadustamine Emotsioonide juhtimine Enesemotivatsioon Emotsioonide äratundmine teistes Suhtekorraldus Harjutus Internetisuhtluses emotikon = emotsiooni kujutav pilt Kujutage ette, et emotikone ei saa kasutada! Mis juhtub? Klassi diskussioon... Emotsioonide tähtsus Kui sõnad ja emotsioonid Kui sõnad ja emotsioonid (näoilmed) on vastuolus, siis emotsioone usutakse rohkem kui sõnu. N: Keegi ei usu inimest kes ütleb, et kõik on korras, kuid ise samal ajal nutab, mossitab vms. Kokkuvõte Nii Eesti nagu ka paljudes muudes keeltes on palju sõnu, mis kirjeldavad inimese
kui 700 poissi, kellest üks lõpetas enesetapuga (http://pedofiil.politsei.com/, 01.03.2010). Ideaalsed küberkuriteo ohvrid on 11-14 aastane poisid/tüdrukud. Interneti suuremaks probleemiks võib nimetada anonüümsust. Suhtlusportaalides pilte üles pannes töödeldakse pilte endale meelepärasemaks, ankeetidesse kirjutatakse levinumad huvid. Seega Interneti virtuaalmaailmas suheldes tunneb end mõnusalt ja vabamalt. Tuntakse, et sobitakse antud keskkonda paremini kui reaalses elus. Internetisuhtluses ei ole näha inimese emotsioone, väljendusmaneere. Reaalses elus mängivad emotsioonid, väljendamismaneerid väga olulist osa suhtlemises. Reaalses elus on võimalik suhelda inimesega kehakeele, hääletooni ning näoilmega, kuna see mida öeldakse Internetis ühe lausega ei pruugi teisele inimesele samamoodi arusaadav olla. Interneti kaudu suhtlemine teeb olemise mugavaks ning lihtsaks. Suhtled inimestega endale sobival ajal ja kohas.
(Erelt jt. 2007: 604) 3.2 Netikeele mõju Üha enam kasutatakse omavahel suheldes elektroonilisi suhtluskanaleid. Üsna ammu on taoline suhtlusviis olnud populaarne suhtlusvõrgustikes rääkides sõprade ja tuttavatega. Alates 20. sajandi lõpust on näha ka tendentsi, et elektroonilisele suhtlusele ning asjaajamisele minnakse üha rohkem üle ka ametlikus kontekstis. Seetõttu on netikeele kasutus veelgi laialdasem. Hennoste ja Pajusalu sõnul on netikeel internetisuhtluses kasutatav keel, mis sisaldab palju suulise keele ja netikeelsuste jooni. Viimased esinevad kõigil keeletasanditel: ortograafias, grammatikas ning sõnavaras. (Hennoste, Pajusalu 2013: 81) Suulist keelt iseloomustab sõnade lühendamine (siinkohal peetakse silmas eestikeelseid sõnu, mida inimene lühendab nendes lause osades, kus kõne tempo on kiirem kui muidu): ütlesin > ütsin, mõtlesin > mõtsin, kuule > kle jne; sõnade kokku hääldamine:
annaabi.ee 
